Mõte ei ole Paaveli sõnul küll halb, kuid loodus on kassidele andnud teatud omadused ning ütlus, et „kassid kõnnivad omapäi" ongi see, mis nende kohta kõige paremini käib. „Tihti on kass enda huvides kodustanud mitu peret, kes kõik talle piima kausi sisse panevad, süüa annavad ja tuppa lasevad. Kassid oskavad inimesi ära kasutada. Ega kass ei tea, kus on tema omaniku territoorium ja kus naabri oma, kassid jagavad territooriumid omavahel vastavalt jõudude vahekorrale" selgitas tuntud loomaarst.

Stressialtid loomad

Ehkki leidub ka neid kasse, kes ei soovi üldse õue minna ja on nelja seina vahel elamise ja tegutsemisega igati rahul, on paljud kassid siiski sellised, kes vajavad enamat - vajavad oma instinktidele rakendust. „Kui inimene on oma lemmikule ostnud ronimispuu ja mitmesuguseid mänguasju, siis võib see juba kassi vajadused rahuldada. Ta saab ronida, jahti pidada ja teha kõike muud, mis kassi sisse on kodeeritud. Kui ta seda kõike teha ei saa, siis on tulemuseks stress. Selleks on kassidel suur soodumus," rääkis Paavle.

Stressi tekitaks kassis ka jalutusväljakud, millede rajamist on uute loomapidamiseeskirjade valguses välja pakutud. Kass on territooriumitundlik loom ja ei ole alati nii sotsiaalne kui koer. Mitmed kassid väiksel territooriumil ei ole Paaveli sõnul hea mõte. Kontsentreeritud kasside kogum on väga hea pinnas nakkuste levikuks ja nakkavaid tõbesid esineb üsna sageli

Ohud ka toakassidel

Jutt, et toakasside elu on väga turvaline ning õuekassidel täis ohtusid, ei ole Valdeko Paavli sõnul tõene, ohud varitsevad ka toakiisusid.

„Loomade Kiirabile on pea igapäevane, et meile tuuakse kass, kes on kas aknast või rõdult alla kukkunud või akna vahele jäänud. Kass näeb näiteks lindu ning otsustab teda püüdma asuda, ega tema kõrgust hinnata oska ning tulemuseks ongi valus kukkumine," tõi Paavle näite. Niisiis on antud teema väga keeruline ning igasuguste seaduste ja määrustega on siin raske korda majja lüüa. Looduse vastu on võimatu hakata.