Tallinnas pole ühistranspordi teaduslikku kaardistamist ega modelleerimist teostatud vähemalt 20 aastat. Meie bussid, trammid ja trollid liiguvad ikka samu vanu radu pidi, kus nad liikusid ka 30 aastat tagasi. Miks midagi tehtud pole, on mulle mõistatus. Russalka ristmiku ehitamisele on vast kõige lähemal oldud – kusagil 5-6 aastat tagasi oli riik eraldanud selle projekti jaoks Euroopa Liidu vahenditest 500 miljonit krooni. Linnal oli vaja leida oma osalus – 15%. Paraku linn seda projekti ei prioritiseerinud ja sinna ta jäigi. Haabersti ristmik on umbes sama pika ajalooga ja sama tumeda tulevikuga projekt praeguse linnavalitsuse lauasahtlites.

Ülemiste Ühistranspordikeskus on mahult ja mõjult neist kõigist projektidest muidugi kõige suurem ja mõjusam. Ka see idee on kunagi ammu alguse saanud linnaplaneerijate ja liiklusekspertide töötubadest ja sealt lendu läinud ning oma elu elama hakanud. Sellega on tegelenud nii eraettevõtjad Ülemiste City`st kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Tehnikaülikool ja linnaplaneerijad.

Miks just Ülemiste, võiks ju küsida. Sest Ülemiste terminal asuks Tallinna linna suurima liiklussõlme vahetusläheduses. See ala on kolme Eesti põhisõidusuuna – Narva, Tartu, Pärnu - sõlmpunktiks, asudes vaid mõne minuti sõidu kaugusel Tallinna kesklinnast. Linnapiirkondades on ühistranspordi kujundamisel kogu maailmas kujunenud selle olulisteks osadeks terminalid, mis võimaldavad reisijatel kiiresti ja mugavalt leida enesele sobiv transpordivahend.

Ühistranspordi kasutamisel on inimeste jaoks kõige tähtsamaks kriteeriumiks aeg – seejuures hinnatakse mitte transpordivahendis veedetud aega, vaid kogu marsruudi läbimiseks kuluvat aega. Ehk teisisõnu – ukselt ukseni aeg on reisija jaoks kõige olulisem valiku kriteerium. Tähtsuselt järgmiseks kriteeriumiks on kvaliteet ja selle järel reisimise maksumus. Liikluseksperdid on ühel meelel selles, et tasuta transport ei suuna inimeste liikumist, küll teeb seda kiire ja kvaliteetne transport.

Ülemiste Ühistranspordikeskuse (Tallinna Transportaal oleks minu arvates parem nimi) eesmärgiks oleks ühendada erinevad transpordiliigid – rong, buss, lennuk ja tramm – ning vähendada liiklust Kesklinnas nii autode kui busside arvelt. Aga mitte ainult - Tallinna Transportaal võiks olla väravaks Eestisse ja maailma. Loomulikult tuleks lõppude lõpuks ka Vanasadam ühendada trammiliini abil Kesklinnaga ja selle läbi ka Ülemistega.

Erilise jume andis ideele rajada Ülemistele kõiki transpordiliike ühendav terminal Rail Balticu hiljuti avalikustatud trassi planeering. Ka Rail Baltic planeerib reisijate terminali just Ülemistele. Selge on see, et sellise Transportaali rajamine on niivõrd suur, kulukas ja erinevaid huvisid kätkev, et selle rajamisel peavad koos töötama linn, riik ja ka eraettevõtjad. Selles tõdemuses peitubki sellise terminali rajamise võimatus praeguse linnavalitsuse juhtimisel – ei tule mulle küll meelde ühtegi projekti, kus oleks suudetud riigiga koostööd teha. Ikka kaikad kodaratesse ning kivid relssidele – see on praeguse linnavõimu loosung.

Kuu aega tagasi õnnestus mul saada enam-vähem kõik asjast huvitatud osapooled ümarlaua taha. Mul tekkis selle kohtumise järel arusaam, et Ülemiste osas näevad kõik osapooled suuri võimalusi. Loomulikult nähakse ka riske, aga neid saab kindlasti maandada. Ülejäänud Tallinna transpordikorralduse osas ei ole tegelikult mingit ühist arusaama, sest tegemata on kõige tähtsam – inimeste liikumise kaardistamine olukorras, kus meie linnapilt on viimase 30 aastaga oluliselt muutunud. Bussid sõidavad aga endiselt magalatest läbi Kesklinna suurte tehaste juurde, mis on juba ammu oma tegevuse lõpetanud.

Hästi korraldatud liiklus on üheks eelduseks, miks Tallinn võiks olla atraktiivne investoritele, miks just Tallinna peaks tekkima hästi tasustatud uued töökohad. Reformierakonna lubadus neil valimistel on, et me teeme kõik selleks, et palgad Tallinnas saaksid tõusta. Kui tõusevad palgad, tõusevad ka pensionid. Sellest võidavad kõik – lastega pered, tööinimesed ja pensionärid. Miks mitte võtta eesmärgiks tuua Helsingi töökohad ja palgad Tallinna.

Me ei peaks pelgama arutelusid Helsingi-Tallinna tunneli teemal või ka hiljuti välja käidud mõtet Helsingi ja Tallinna börside ühendamisest. Peame kindlasti arutlema edasi Helsingi ja Tallinna majandusruumi ühendamise teemal ning selles diskussioonis on oma oluline koht nii Rail Baltical, tunneliehitusel kui ka Tallinna Transportaali projektil.