Valga maavanem: milliseid teenuseid ja kus peaks osutama Valgamaal?
On loomulik, et paljud teenused on tänapäeval saadavad internetis, kas see tagab aga teenuse tarbimise võrdsed võimalused kõigile?
23. novembril toimus Valgamaa arengukonverents. Koos esinejatega nii Tallinnast kui ka naabermaakonnast püüdsime leida vastuseid neile ja ka põhiküsimusele: kuidas muuta Valgamaa elujõulisemaks, milline avalike teenuste mudel sobib meile kõige paremini?
Teoorias peaks kõikides Eesti maakondades avaliku sektori poolt pakutud teenused olema elanikele võimalikult lihtsad ja elukoha lähedal kättesaadavad. Tavakodanikul ei pea uurima riigiasutuste struktuuri, vastutusala ja rollide jaotust. Inimesel peab olema võimalus pöörduda oma murega riigi poole.
Praktikas teame, et riigi erinevad teenused on maakondades väga erineva kvaliteediga kättesaadavad ja suuresti elanikust kaugenenud. Sama järelduseni on jõudnud ka Riigikontroll oma auditites.
Elu meie ümber muutub ja muutused riigi juhtimises on vajalikud ning mõistetavad. Täna on maakondade probleemiks see, et muutuste tegijad pole arvestatud sellega, kuidas otsused mõjutavad kohalike elanike elu. Ministeeriumid on efektiivsust otsides tsentraliseerinud oma ametkonna teenused, jättes maakondade eripärad arvestamata. Omavahel kooskõlastamata on jäänud teenuste tulevased asukohad. Selle tulemusena on Valgamaal vähenenud üle 400 riigi ametikoha. Maakonna jaoks on otsustuskohtadeks Tartu, Viljandi, Võru ja Räpina. Erinevate asutuste laialdane regioonidesse paigutamine ja harukondlik juhtimine on meid viinud olukorda, kus keegi enam täpselt ei tea, milliseid riigiteenuseid piirkonna osutatakse.
Ei saa eeldada, et füüsilise teenindamise maht oleks järsult vähenenud tänu arvutite ja internetiühendusega kaasnevate võimaluste leviku, arvutikasutamise oskuste paranemise ning avalike e-teenuste arendamise pärast. Nimelt näitab vastvalminud e-teenuste uuring seda, et üldine teadlikkus erinevate e-teenuste olemasolust ei ole kõrge. Samuti pole enamus Eestimaa inimesi kordagi käinud ühelgi riigiasutuse kodulehel. Tekib küsimus, kas ikka iga inimeseni jõuab e-riik? Pealegi on pakutavad teenused elanike jaoks keerulised. Seega pole teada, kas tehtud muutused on taganud soovitud tulemuse või on see ainult ministeeriumi juhtimise kergemaks teinud.
Turu-uuringute AS hindas Valgamaa elanike rahulolu juba neljandat korda. Uurimistulemused näitasid, et meie elanikud hindavad töövõimalusi maakonnas kesiseks ja seda 69% küsitletutest. Rõõmustav on aga see, et elanikkond on Valgamaal muutunud aktiivsemaks ja rohkem on hakatud tegelema ettevõtlusega. On loomulik, et kõigile ettevõtlusega tegelemine ei sobi. Seega arutasime ja mõtlesime konverentsil sellele, kuidas kasutada erinevaid võimalusi ja kodanikualgatust, et kitsaskohtadele lahendust leida.
Teenused tuleb maakonda tagasi tuua. Selge, et riik ei ole võimeline tagama kõigi valdkondade teenuseid igas Eestimaa nurgas eraldi. Küll on võimalik neid teenuseid pakkuda koos, ühisest keskusest.
Kodanike aktiivsust näitab seegi, et väike algatus erinevate teenuste pakkumiseks Valgamaal on juba tehtud. Regionaalministri algatatud ja EAS-i poolt elluviidav teenuskeskuste programmi abil tegutseb maakonnas kolm teenuskeskust: Sangastes, Tahevas ja Kaagjärve. See on alles jätnud lisaks kaubandusele ka näiteks postiteenuse. Siinkohal pean ütlema suured tänusõnad küla teenuskeskuse projektis osalenutele. Oma pealehakkamisega on nad loonud keskuse, mis suuresti elavdab sealset piirkonda.
Sarnased keskused peaksid olema Valgamaa suuremates külades. Kohalikud omavalitsused on mõtlemas, kuidas liita sinna erinevaid valdade poolt pakutavaid teenuseid ja arvestades oma teenuseid peab sellele mõtlema hakkama ka riik. Ideaalis peab teenuskeskus vastu võtma kodaniku mistahes mure. Leidma läbi õige valdkonna selle lahendamiskäigu ning andma kodanikule tagasiside samas kohas.
Konverentsil jäi ideena kõlama, et maakonnas võiks olla nn. riigimaja, mis pakuks ka mobiilseid teenuseid. Mulle see mõte meeldib. Peame jõudma olukorrani, kus elanik vähemalt teisele uksele koputades tõdeb, et on õiges kohas, mitte ei käi ühes linnast teise abi otsimas.
Leiti veel, et Valgamaal võiks olla üks omavalitsus. Kuid eakate hoolekande, lapsehoiu, politsei ja muude elutähtsate teenuste olemasolu peab kogukonnale võimalikult lähedale jääma. Seega sobib meile suuresti teenuskeskuste pilootprojekt. Tõdeti, et projektimajanduse juures on probleemiks omafinantseering. Samuti see, et aastased projektid ei paku jätkusuutlikust. Kogukond ootab riigi tuge projektide omafinantseeringu, stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse näol. Loomulikult peavad kogukonnad ise otsustama, mitut omavalitsust nad Valgamaale soovivad.
Pakuti välja luua valgamaalaste ajutrust, kus ambitsioonikate organisatsioonide (ettevõtete ja asutuste) juhid töötaks välja strateegilised väljakutsed Valgamaa arengu saavutamise nimel. Kokkuvõttes võiks öelda, et erinevad teenuskeskused või nn. riigimaja annaks ühe võimaluse maakonna inimestele, et kohapeal oma muredele lahendus leida. Tuleb ainult hoiduda tarbetutest piirangutest ja bürokraatiast. Püüame leida õiglase tasakaalu era- ja avalike huvide vahel, hoolitseme selle eest - üheskoos!
