Võru Kubija võttis meid vastu imelise männilõhna ja kuumusega, mis proovide ajal kahjuks nii mõnegi väiksema laulja pani minestama. Õnneks on U-tuuri seltskond sitke ning me pidasime pika proovipäeva vastu.

Kontserdi ajaks oli Kubijale kokku voorinud tuhandeid inimesi üle Eesti ja kaugemaltki. Ka kuulsusi võis kohata. President Ilvest seekord küll polnud, kuid rahva seas särasid paljude laulude autor Aapo Ilves, europarlamentäär Ivari Padar ning loomulikult Contra, kes kontserdipäeva hommikuks jõudis tagasi oma vana-Võrumaa jooksult.

Nagu ikka, algas pidu mudilas- ja lastekooridega, seejärel tuli nais-, mees- ja segakooride aeg. Sündmusele lisas pidalikkust uus Võrumaa lipp, mis õnnistati sisse ning seejärel kõrgele laulukaare alla saadeti. Kooride vahetuste ajal kõlas regilaul Mari Kalkuni, Anu Tauli, Urmas Kalla ja Taisto Uuslaili eestvedamisel ning humoorikaid vahepalasid pakkusid Laheda Muti'. Laulupeo sümboliteks olid vesi ja kivi, mis tegid laulukaare esise platsi visuaalselt väga ilusaks tegid, samuti pakuti vaatamiseks ja kuulamiseks Uma Pido sümbolipilli - kivipilli.

Ühendkooride ajaks oli laulukaar täitunud sadade suurte ja väikeste lauljatega ning siis kõlasid peo hitid nagu Puupää rocknroll, Popurrii ja teised. Suureks finaaliks oli aga seekord kokku seatud palve Piksele, et see meid, eestlasi, ikka hoiaks ning kaitseks.

Lõpuks suur kõmakas (et tõeline Pikne ikka kuuleks) - ja selleks korraks oligi laul lauldud. Õnneks läks melu edasi Untsakate saatel ning meie väike seltskond pani peole toreda punkti tõelise ühistantsuga. Tagasiteel bussis võtsime Margiti helihargi juhatusel laulikud veel siiski lahti, et armsaks saanud lauludega seekord kenasti hüvasti jätta. Mõni siiski jääb ka repertuaari.

Täname oma juhendajaid Evaldit ja Margitit ning loodame, et osaleme ka IV Uma Pidol. Meie piirkonnast osalesid peol veel Tõlliste- Puka-Sangaste ja Eveko segakoor ning Palupera valla naiskoor.