VALIMISBLOGI: Kuhu kaob 4600 häält?
2009. aasta KOV valimistel oli kokku 4600 kehtetut häält. "Rahvusvahelise standardi järgi on see väga hea tulemus, kui kehtetuks tunnistatud sedelite hulk on alla kahe protsendi. Siis on hääletamise kord valijale arusaadav," kirjutab endine Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul (RiTo 27, 2013).
2009. aastal oli kehtetute häälte osakaal 0,69%, ning üle 2% ei ole see KOV valimistel alates 1993. aastast olnudki. Kuigi üldiselt võib olukorraga rahul olla, siis nende 4600 kehtetu hääle taga peituvad valijate vead, protestihääled ning jaoskonnakomisjoni apsakad. Mis põhjustel tunnistatakse üks hääletamissedel kehtetuks?
Kogemus näitab, et peamised vead, mida valijad teevad, on seotud hääletamissedelile kirjutatud numbri parandamise või korrigeerimisega. Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel on selgelt kirjas, et ei arvestata sedeleid, millel puudub või on mitu numbrit, mida on üritatud parandada või mis ei ole loetavad. Seega, kes tahab päriselt oma hääle mõnele kandidaadile anda ja mitte vaid protestihääletada, peaks kindlasti vea tekkides küsima uut hääletamissedelit, mitte lähtuma põhikooli aegsest etteütluse korrast ja oma numbri maha tõmbama ning uue kõrvale kirjutama. Halbu näiteid viimastelt Europarlamendi valimistelt:
Kui hääletamissedelil pole korrektselt kaht pitsati jäljendit, siis see on jaoskonnakomisjoni poolne viga. Nemad peavad enne väljajagamist panema kõikidele sedelitele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. Samuti peavad nad jälgima, et kõik sedelid väljastataks valijatele dokumendi alusel ning et kõikidele sedelitele saaks enne valija poolt hääletamiskasti asetamist välisküljele teine jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend.
Protestihääle võib anda igaüks täites hääletamissedeli nõuetele mittevastavalt, näiteks kirjutades peale oma protesti põhjuse või jättes sedeli üldse tühjaks. Protestihääled lähevad statistikas kehtetute häälte alla seega keegi eraldi protesti põhjustest analüüsi või kokkuvõtet ei tee. Küll aga võib mittekehtivate hääletamissedelite koguarv väljendada levinud hoiakut või tendentsi valijate seas, eriti juhul kui eelnevate valimistega võrreldes on märgata suurt muutust.
Mina pooldan niisamuti pigem protestihääletamist, aga mitte valimiste boikoteerimist, sest esimene kommunikeerib valijate rahulolematust, teine võib aga väljendada lihtsalt apaatsust. Sellegipoolest, olles täis protestivaimu, ei tasu unustada, et hääletussedelit ei tohi hääletamisruumist välja viia (rahatrahv kuni 20 trahviühikut), ning rikutud sedel tuleb alati jaoskonnakomisjonile tagastada, isegi kui otsustatakse hääletamisest loobuda. (Ma ei kujuta küll ette, mis peaks saama siis, kui mõni valija oma hääletamissedeli ära sööb?!)
Kel on vaja abi hääletamissedeli täitmisel ning hääletamiskasti asetamisel, siis seda on õigus küsida. Abistajaks võib olla isegi teine valija, kuid mitte elukohajärgse valimisringkonna kandidaat.
Soovin kõikidele valijatele kindlat kätt, selget meelt ja julgust küsida abi, kui on raskusi sedeli täitmisel või on vaja uut sedelit. Tasub meeles pidada, et elektroonilisel hääletamisel (lõpeb 16. oktoobril kell 18.00) on võimalik selliseid probleeme vältida, kuid teisalt ei ole võimalik protestihäält anda.
