Küsimusele, kas mina Riigikogu liikmena saaksin midagi teha oma koduvalla heaks, on vastus kindlasti – jah. Riigikogu reguleerib läbi seadusandluse elu kogu riigis, seepärast on oluline, et vastuvõetavad otsused oleksid kõigile mõistetavad, hästi rakendatavad ning aitaksid hõlbustada kõikide kohalike omavalitsuste, seal hulgas ka Harku valla elu.

Esiteks, täna toetavad vallad peamiselt kinnisvaraarendajate plaane uute elamupiirkondade rajamisel, eesmärgiga tuua valdadesse uusi elanikke, sest üksikisiku tulumaks on ju teatavasti kohaliku omavalitsuse üks peamisi tuluallikaid lisaks maamaksule.

Samas puudub valdadel täna huvi ja ka vahendid ettevõtluse aktiivseks meelitamiseks oma haldusterritooriumile, sest see ei mõjuta otseselt valla tulusid.

Maksusüsteemi muutmise teel saaks riik toetada ettevõtluse arengut valdades. Elanikele koduvallas töökohtade tekkimine tooks valda juurde uusi elanikke ning looks eeldused tervikliku elukeskkonna tekkeks. See omakorda looks soodsa pinnase erinevate sidusettevõtete – huvikoolide, kaupluste, lasteaedade jne, tekkeks. Samuti on kindlasti võimalik leida riiklikke mehhanisme, mille kaudu soodustada valla haridusasutuste konkurentsivõime tõstmist ning huvitegevuse arengut.

Teiseks, kõikide inimeste jaoks on oluline õigustatud ootus oma väljaminekute osas – maksudega ei mängita! Pikaajaliste kohustuste võtmiseks tehakse peres sageli otsuseid arvestades riigi poolt antud lubadusi, mis toetavad nende kohustuste täitmist ning aitavad pikemas plaanis kogu rahva elujärge parandada.

Kodu soetamise või hariduse omandamise toetamine riigi poolt on ettenägelik samm, mille tulemusi näevad ehk alles järeltulevad põlved. Valimisvõitluse käigus näeme sageli selliseid loosungeid, mis lubavad suurendada rahva kindlust võetud kohustustega toimetulekuks.

Samas võib kohalikul tasandil tuua mitmeid näiteid, kus elanike õigustatud ootust on rikutud, tõstes näiteks lasteaia kohamaksu või muusikakooli õppemaksu, mis mõjutab kindlasti pere väljaminekuid ja valla poolt pakutavate avalike teenuste kättesaadavust.

Kolmandaks on võimalik riigieelarve ja seaduste kaudu mõjutada energia tarbimise ning seeläbi ka vallaelanike elamiskulude vähendamisele suunatud projektide soodustamise jätkumist tagastamatu abi ja soodsate laenude abil.

Neljandaks on riigi ja valla koostöös vaja välja arendada mugav, kindel ja usaldusväärne ühistranspordisüsteem.

Vallaelanikel peab olema võimalus kasutada ühissõidukit, mis väljub kindlal ajal ja on taskukohane.
________________________________

Kaupo Rätsepp, IRL
Täpselt seadusetähte tõlgendades – mitte midagi ei teeks. Ma ei kandideeri selleks, et seal valla asju ajada. Toompeal aetakse riigi asju: tehakse seadusi, koostatakse eelarvet – tehakse kõik, et riik efektiivselt toimiks.

Siit edasi mõeldes aga – kui me riigil läheb hästi, ei saa ka Harku vallal halvasti minna. Me oleme ju osake Eesti riigist. Järelikult riigi huvides tööd tehes, töötan ma edasi ka Harku valla heaks.

Veel edasi mõeldes – Harku vallal on mitmeid kogemusi, mida tuleks üle riigi levitada. Alates elamualuse maamaksu kaotamisest, kuidas koostöös eraettevõtjatega käivitada vajalikke sotsiaalsete objektide ehitust, kuidas meie valla territooriumile on oma tootmise toonud või on toomas mitmed edukad ettevõtted. Meil on, millest Riigikogu saalis kõnelda Harku valla kogemustele toetudes.

Siiski on meie vallal, nagu ka mitmel teisel omavalitsusel, muresid, mille lahendamisel vajaksime riigi poolset tuge. Meil on vaja Harkujärvele kooli, vanuritele hooldekodu, ja teistesse kantidesse peale Tabasalu teenindus- ja ärikeskusi.

Ühe seadusevitsaga ei saa aga lüüa Harkut ja Aegviidut, Viimsit ja Vasalemmat, Tallinna ja Tapa linna. Paraku see täna nii on.

Omavalitsustele kehtivad hetkel kõik ühesugused seadused – vaatamata nende tulubaasile, rahvaarvule, suurusele.

Minu sõnum on, et seadusandlus peab võimaldama omavalitsusi eraldi käsitleda.

Ei saa nõustuda tänase rahandusministri väitega, et Tallinna ümbritsevad vallad saagu ise hakkama, et nad on ise süüdi, et seal nii palju rahvast on, et ei suuda oma sotsiaalset taristut arendada.

Seadus peab võimaldama toetada ka selliseid omavalitsusi, kus rahvaarv viimase 5-10 aastaga on näiteks kahekordistunud, Harku vald on selline, saada riigipoolset tuge, aitamaks ehitada lasteaedu, koole ehk võimaldama täita ülesandeid mida riik ise on omavalitsustele pannud.

Meil on kandipõhise arengu kogemused olemas. Tahan ka neid Riigikogus tööd tehes edasi arendada

Nii et minu vastus küsimusele, mida teeksin Riigikogu liikmena Harku valla heaks, on ühene – edasi anda Harku kogemusi Riigikogus ja kasutada Toompealt saadud teadmisi valla heaks läbi IRL Harku osakonna.
___________________________________

Priit Siitan, Sotsiaaldemokraatlik erakond

Olen kindel, et Riigikogu liikmena saan koduvalla heaks nii mõndagi ära teha. Arvestada tuleb sellega, et Riigikogu tasandil ei lahendata üksikute omavalitsustega seonduvaid probleeme. Tuleb leida lahendused kõiki omavalitsusi vaevavatele muredele ja sellega toetada kaudselt ka Harku valda.

Milline on hetkeolukord kohalikes omavalitsustes ja kuidas Riigikogu saaks läbi otsuste neid aidata?

Harku vald külgneb Tallinnaga ja teda loetakse üheks paremini toimetulevaks omavalitsuseks, kuid vaatamata sellele oleks elanike elukeskkonna parandamiseks tegemisi küllaga. Kahjuks iseloomustab paljusid omavalitsusi kvaliteetsete avalike teenuste piiratud kättesaadavus, tööjõu, aga ka loodus- ja ajalooliskultuuriliste ressursside (elukeskkonna) alarakendatus, nõrk ettevõtlus, oluliselt suuremad tööpuuduse, heitumuse ja püsiva töövõimetuse näitajad ning haridus-kultuuriline mahajäämus.

Eesti regionaalpoliitika on otsustamise ja vastutuse tasandil tugevalt riigikeskne ja paljudele valdadele ning linnadele antud funktsioonide edukas täitmine sõltub eelkõige rahalistest vahenditest.

Mina Riigikogu liikmena realiseeriksin esimesena Sotsiaaldemokraatliku erakonna lubaduse taastada kohalike omavalitsuste tulubaasi 2008. aasta tasemel. Selleks on vaja suurendada füüsilise isiku tulumaksust omavalitsusele laekuvat osa 11,4%-lt 11,93-ni, suurendame tasandusfondi mahtu 91,4 miljoni euroni (ca 1,43 miljardit krooni).

Laekuvatest summadest kindlustame vahendid Harku valla haridus-, kultuuri- ja spordiinvesteeringuteks.

Tulubaasi suurenedes Harku vald võiks rajada lasteaedu, noorte vaba-aja veetmise keskusi, laiendada kergliiklusteede võrgustikku. Lisaks tuleks leida võimalusi vallas elavate laste huvialade ringides osalemise või spordiga tegelemise kulude kompenseerimiseks.

Loodus on õnnistanud Harku valda imeilusa rannaga Vääna-Jõesuus. Aga mida pole, on tasemel teenindus (rannakohvik) ja lastele huvitavad atraktsioonid.

Seega, üheks oluliseks küsimuseks Riigikogu jaoks oleks kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamine. Küll juba kohalikud elanikud oskaksid vallajuhtidele anda soovitusi, kuhu elukeskkonna parandamise nimel rahalisi vahendeid suunata.