Väljakutse meelele: Miks kaob osa inimesi kiiresti joogatunnist?
Need, kes pole aga joogat proovinud, küsivad tihti: "On see raske? Kui ma ei paindu üldse, kas ma saan hakkama?" Vastan alati ühtmoodi: "Igaüks, absoluutselt igaüks saab joogaga hakkama. Kuid väljakutsed, mis jooga inimestele esitab, on väga erinevad." Milles need siis seisnevad?
Füüsilisel, n.ö jämeda energia tasandil on esimene väljakutse iseenda keha. Ehkki oleme kõik luust ja lihast, on iga keha erinev, nii nagu on erinevad hooned, kuigi ehitusmaterjal on sama.
Selge pilt tervisest
Kui veidi kangema kondiga eestlane tuleb esimest korda joogasse ja peab istuma matile lihtsasse poosi e maakeeli rätsepistesse, on see esimene väljakutse hüppe-, põlve- ja puusaliigestele, sest oleme harjunud istuma mugavates ja pehmetes toolides nii kodus, autos kui ka kontoris.
Järgmiseks väljakutseks joogatunnis on lülisammas ehk selg, sest lihtsas poosis on selga väga raske sirge hoida - palju mugavam on see lasta "küüru" või toetada vastu seina. Nõrk selg on otseselt seotud meie mugava istumisega pehmetes toolides ja diivanites, kus veedame ligi 70% päevast. Seega võiks ka kõige suurem skeptik võtta joogatundi kui lakmuspaberit, mis annab selge pildi iseenda selja, lihaste, liigeste, kõõluste ja organite tervisest.
Keha kõnetab inimest väga otse läbi ebamugavuse või valu - üks või teine koht on "kinni", kange, ja keha annab märku, justkui öeldes: "Palun tegele minuga!" Sellepärast on joogas ütlemine: "Sa vajad alati kõige rohkem neid harjutusi ja poose, mis on sulle kõige raskemad ja ebamugavamad - selles seisnebki jooga väljakutse kehale."
Väljakutse meelele
Teine suur väljakutse joogas on silmale nähtamatu, peenema energia tasand ehk meel. Ainult keha eest hoolitsemisest ei piisa, ka vaimu eest tuleb hoolt kanda. Meel on seotud ka füüsilise kehaga, mille asukohta kujutatakse tihti ette peas ning meele sees on mõtete, tunnete, aistingute ja vaimse meele aspekt.
Eesti keeles on meelega seotud sõna "meeleolu" või "meeleseisund", mis tähistab meie sisemist seisundit ning mõjutab otseselt keha ja meie energiataset.
Need harjutajad, kes füüsilise keha väljakutsetega ühele poole on saanud, räägivad tihti, kui palju raskem on meele väljakutsetega toime tulla. Võid istuda täiuslikus poosis, kuid peas valitseb tohuvabohu ning mõtete rünnakul ei paista lõppu tulevat.
Joogas kutsutakse seda osa meelest, mis meid olulistelt teemadelt kõrvale meelitab, "ahvimeeleks". Kui ahv küsib: "Kus on mu järgmine banaan?", siis meel küsib: "Kus on mu järgmine klaas veini, caffé latte või sigaret?" Seesama ahvimeel ütleb, et jooga on raske - parem lõõgastuda ja premeerida end maitsva koogiga.
Ka neuroteadus on leidnud tiheda seose meele ja aju vahel ning eksperimentide abil on juba avastatud, et kui meelt treenida, toimuvad ajurakkudes füüsilised muutused. Minevikus öeldi, et selline asi on võimatu, et meel on kõigest täiendus või ajus leiduv energia. Aga kui nüüd meelt treenida ja kerkida uuele vaimsele tasandile, siis avaldab see ajule mõju. Meie vaimsetel võimetel ei ole piire, kuid me kasutame ja kogeme sellest tühist osa.
Joogatunnis on võimalik harjutada, õppida tundma ja jälgima oma meelt, meeleolu ja meeleseisundeid ning tehnikaid, kuidas oma meelt valitseda. Aga paradoks on selles, et seda teist - meele väljakutset - ei saa võtta enne füüsilise keha väljakutset ületamata. Sellepärast soovitan alati neile, kes tahaksid hakata kohe mediteerima, esmalt alustada joogaga füüsilise keha tasandil, sest keha on sageli peamine takistus keskendumisel, mida on vaja meele treenimiseks. Pole võimalik teha 62minutilist meditatsiooni, kui sa ei suuda istuda sirge seljaga matil ilma nihelemata, tundes pidevat ebamugavustunnet või "surevaid" jalgu!
Need, kes jooga väljakutseid vastu ei võta, kaovad kiiresti tunnist. Miks? Sest see võib olla raske. Pealegi elame ühiskonnas, kus kõik peab tulema kiiresti ja olema kohe kättesaadav. Elame n-ö krediitkaardimaailma kultuurist, mille moto on First play, then pay! (Kõigepealt mängi, seejärel maksa). Tahame rohtu, mis võtaks kohe valu ära. Tahame dieeti, mis teeks kohe peenikeseks. Oleme löödud, kui kõik pole kohe lihtne ja täiuslik.
Joogamaailma moto on vastupidine: First pay, then play! (Esmalt maksa, siis mängi). Sellest on kantud ka minu soovitus: jooga võib sulle esitada suuri väljakutseid, kuid erinevalt valuvaigistist pole tema ülesanne tagajärge vaigistada, vaid põhjusega tegeleda. Sellepärast ongi jooga kui tehnika olnud aastatuhandeid võimas ja universaalne vahend oma keha ja meele tervendamisel ja korrashoidmisel. Kohtume tunnis!
