Valla ainus lüpsilehmade pidaja: Pereettevõtte järjepidevuse tagavad järeltulevad põlved

OÜ Tännapere teekond edukaks pereettevõtteks sai oma alguse üheksakümnendate algusaastatel, mil pereisa Tõnu ostis tagasi oma esivanemate talu. Vana talukoha tundis ta ära männi järgi, mis legendide järgi on 300-aastane ning laiub tänaseni nende koduõuel. Perekond Lass otsustas siia rajada oma kodu. Nad saabusid Tännapere külla koos pere, 50 lamba ning 7 lüpsilehmaga.

Aasta siis oli 1990, kui Tännapere külas algas vilgas ehitustegevus. Esmalt alustati maja ehitamisega ning seejärel rajati soo peale tee. Taluperemees Tõnu meenutas, et tol ajal tegeles iga teine talu Roosna-Allikul põllumajanduse või loomakasvatusega. Tal on meeles, et kohalikul jõulupeol oli söökla alati puupüsti täis ning kõik kohalolijatest olid talunikud. Tänaseks on nemad ainukesed lüpsilehmade pidajad Roosna-Allikul. Nende karjas on kokku 75 mustavalgekirjut pead ning samapalju mullikaid. Lisaks loomakasvatusele tegeletakse ka aktiivselt põllumajandusega, mis tagab loomadele aastaringselt sööda. Vaid mikroelemendid tuleb karja ülalpidamiseks väljaspoolt sisse osta.

Talukompleksi kuulub hetkel viis hoonet: kaks lauta, garaažialune, saun ning elumaja. 2011. aastal valmis uues laudahoones ka lüpsiplats, kus korraga on võimalik lüpsta 16 lehma. Loomi kutsutakse lüpsiplatsile nimepidi. Uues hoones on veel kontoriruum, töökoda, piimatangiruum ning soe riietusruum. Laudas on võimalused suurema karja pidamiseks ning nende eesmärk on viia lüpsilehmade arv 100ni. Piimatoodang on aastas ligi 7,5 tonni ühe lehma kohta. Seda turustatakse Järva-Jaani juba algusaastatest saati.

Majanduslangusest jäädi praktiliselt puutumata, sest selle käigus piimahinda oluliselt ei vähendatud. Oma tooraine saab pereettevõttelt ka Põhjaka mõis, mis on kohalikust toorainest rahvusköögi põhimõtteid järgiv toidukoht Järvamaal.

Lisaks lüpsilehma- ning mullikate karjale on talust leida veel teisigi sulelisi ja karvaseid, mille koosseisu nimetab Tõnu hellitavalt „loomaaiaks", kuhu kuuluvad jänesed, pardid, kanad, kalkunid, haned, poni, lambad, kits, sead ning kaks tõupulli. Seal veedavad meelsasti aega tema lapselapsed.

Kevadel on plaanis juurde võtta veel 50-60 põrsast, kes sügisel maha müüakse. Oli aastaid, kus talupidamisest käis läbi 100 siga aastas, kuid praeguseks on sigalast saanud kanala 50 kanaga. Talust leiab veel hobuseid, kellega tegeleb peretütar Kadri. Tema hobusearmastus sai samuti Tännaperes alguse, kui pere tõi talupidamisse oma esimese hobuse Taimuri.

Kadri oli siis kõigest 4-aastane. Praeguseks on ta lõpetanud Säreveres hobusekasvatuse eriala. Praegu on nende tallis kokku 13 hobust, kellest isiklikke on neli. Ülejäänud on üürimiseks ning õpetamiseks võetud, mis lähevad müüki. Tulevikus soovib Kadri koos oma abikaasaga võtta üle kogu talupidamise, et tagada selle jätkusuutlikkus.

Pere päevaplaan on tihe ning selleks, et kõik toimiks, tehakse palju koostööd. Talu peremees ning perenaine ärkavad pool viis ning suunduvad lauta esimesele lüpsile. Tõnu mainis naljatlevalt, et noored on neil pika unega ning tänapäeval neid lauta ei saa. Sellele vastukaaluks lisas aga Kadri kohe kõrvalt, et põhjuseks pole pikk uni, vaid lapsed on vaja lasteaeda ja kooli viia. Peale seda tegeleb tõstukiga laudas loomade söötmisega peretütre abikaasa Valdo. Seejärel lastakse lehmad välja ning kella neljast toimub teine lüpsmine. Hobustega tegeleb igapäevaselt peretütar Kadri.

Talukoha leiab lihtsasti üles teeotsas asetseva Tännapere talule iseloomuliku puunikerdusega, mis sai tehtud tänu tädile. Kuna neil oli vaja kuskile oma postkast panna, sobis karu motiiv seda hästi valvama. Helkurvesti sai nikerdus selga seetõttu, et teehöövel hakkas sellest lumelükkamisel liiga lähedalt mööda sõitma. Inimesed pidid aeg-ajalt ikka ehmatama, et politsei on jälle teeotsas. Selle peale vastas aga taluperemees naljatlevalt: „Ohutus ennekõike".