Koostöö viib edasi

Oleme pooleteise aastaga kujunenud usaldusväärseks partneriks riigi keskametkondadele, mis on kaasa aidanud mitmete täiendavate investeeringute saamiseks valla arengusse. Lisaks veemajanduse kiirele arendamisele AS Lahevesi poolt, oleme riigi saastekvoodi müügist eraldatud toetusega soojustamas ja remontimas haridusasutusi nagu Lehola Kool ja Klooga Lasteaed ning Karjaküla Sotsiaalkeskus Oüd.

Kõigi jaoks uus ja huvitav elektriautode projekt on samuti leidnud Keila Vallavalitsuse jaoks positiivse lahendi. Rahandusministeeriumi poolt eraldatud elektriauto jõuab meile 2012. a. kevadel ning on suunatud sotsiaalvaldkonna teenindamiseks.

Vallaelanikena kasutame nii riigi maanteid, vallateid ja tänavaid kui ka eraomanike valduses olevad teid. Keila Vallavolikogu poolt avalikeks teedeks nimetatud 365km teed jagunevad Keila Vallavalitsuse omandis olevateks teedeks ja eraomanike omandis olevateks teedeks. Riigiteede nimistus olevate teede korrashoid on reguleeritud Maanteeameti poolt. Valla ja eravalduses olevate teede korrashoiu osas oleme korrastamas vastastikkuseid kohustusi. Käesoleva aasta suvest alustasime eratee omanikega teedelepingute sõlmimist. Soovime, et oleks võimalik lisaks teehooldusele ka õigus teostada teepeenra hooldust. Neid tegevusi saame teostada vaid tee omaniku nõusolekul. Teehoid on saamas kindlamale järjele, peame silmas pikemat perspektiivi, et teed, mille korrashoid sõltub meist, saaksid viie-kuue aasta jooksul korda.

Jalakäija ja auto - kes? kus?

Kergliiklusteede ehitus võib vallas alata 2013. aastast. Maanteeamet on juba alustanud Kloogaranna-Keila- Joa maantee projekteerimisega. Kavas on rekonstrueerida 2013 aastal Kloogaranna - Keila-Joa sõiduteed ning koostöös Maanteeametiga rajab Keila Vallavalitsus koostöös kergliiklustee Kloogaranna-Laulasmaa lõigul. Teelõigul Laulasmaa-Keila-Joa oleme alustanud samuti kergliiklustee projekteerimist ning kui vähegi finantsvõimekust on, soovime selle lõigu rajada samaaegselt sõidutee rekonstrueerimisega. Harjumaa kergliiklusteede teemaplaneeringut aluseks võttes on vallal kergliiklusteede ja matkaradade arendamisele vaja pühenduda senisest palju enam. Oma järge on ootamas ka Laulasmaa - Lohusalu kergliiklustee projekteerimine.

Soovime projekti valmis saada 2012 a. Paljude kergliiklusteede teostuseks on vaja suurt tuge ka kõigi vallaelanike poolt, kuna planeeritavad teed võivad hakata läbima just teile kuuluvat kinnistut, kuna planeerimistegevuse käigus ei ole enamustes piirkondades kergliiklustee rajamise jaoks maad kavandatud.

Tunneme ju kõik käies või rattaga sõites, et puudu on teest, kus ohutult liikuda. Sellele tuleks mõtelda ka sel hetkel, kui tullakse uurima Teie kui maaomaniku valmisolekut kokkulepet sõlmida kergliiklustee läbimiseks Teie kinnistult. Harju Maakonna kergliiklusteede võrgu arengukavas-se oleme andnud sisendi, nähes ette viie ehitusjärguga kogu valla katmise kergliiklusteedega. Kuid seda saame rääkida siiski alles 10-20 aasta perspektiivis. Kaunis suveaeg ja liivased rannad toovad palju külastajaid ning seoses sellega suureneb ka parkimiskoormus suvel mitmeid kordi. Oleme Maanteeameti spetsialistidega arutanud võimalust rajada teeäärsed parkimistaskud, kuid hetkel ei ole head lahendust leidnud. Loodetavasti saame järgmisel aastal juurde vähemalt ühe ala, kuhu randa minnes turvaliselt oma auto parkida, kuid ega see veel ole veel probleemide lahendus! Tõenäoliselt õnnestub midagi ka parkimisvallas ära teha alles siis, kui rekonstrueeritakse Kloogaranna -Keila-Joa maantee. Vallasisene bussiliiklus on ka uuenemas.

Oleme leidnud lahenduse, kus oma piiratud valla ühistranspordivõimalusi parimal viisil kasutades saaksid lapsed kooli ja vallaelanikud liikuma. Kuulutasime välja riigihanke valla autobussiliinide teenindamiseks, et leida meie parim ettevõte, mis meie elanikke õigeaegselt ja korrektselt teenindaks.

Teeme ennast nähtavaks

Keila valda külastab aina rohkem inimesi just looduskaunisuse tõttu - mererannad, Treppoja, Keila-Joa, mõisad jpm. on vaatamisväärsused, mida nii Eestimaa elanik kui ka välisturist uudistama tulevad. Selleks, et külalistel ja meil endil oleks hõlpsam vaatamisväärsusi leida, soovime järgmisel aastal paigutada Lohusalusse, Laulasmaale, Leholasse, Kloogale ja Karjakülla pilkupüüdvad valla kaardid. Loodame, et Lääne-Harju Koostöökogu toetab meie projektitaotlusi!

Arengud ja planeeringud

Liivased mererannad on valla suurimaks tõmbenumbriks, kuid ometi ei leia me just palju heakorrastatud randu ja arenenud rannateenindust v.a. Laulasmaa SPA, mis on taas pakkumas head teenust! Kahjuks on viimase kahekümne aastaga oma kuna gise hiilguse kaotanud Klooga rand ja seda teenindav taristu. Vallavalitsus on juba kolm aastat koos kohalike maa-omanikega tegelenud Kloogaranna detailplaneeringu koostamisega. Ulatuslik ligi 54 hektarit hõlmav projekt on väga komplitseeritud, kuid oleme lõpuks ala detailplaneeringu vastuvõtmisele jõudnud väga lähedale. Hetkel oleme Keskkonnametiga kooskõlastamas lahendust, mis vastab kõrgetele keskkonnakaitse nõuetele veemajanduse küsimustes. Tõenäoliselt saavad rannamõnude nautijad veel enne, kui Kloogaranna rand ise end täie iluga ligi meelitab, külastada Kersalu randa, sest just sinna on maaomanik planeerimas avalikku randa koos teenindavate teenustega. See detailplaneering on juba lõppjärgus ning loodame, et arendaja suudab seal juba järgmiseks suveks pakkuda senisest mugavamaid puhketingimusi!

Meil on hea meel, et mitmed pikka aega kestnud vaidlused vallavalitsuse ja ettevõtjate-maaomanike vahel on leidnud mõlemaid pooli rahuldavad lahendused. Mitmed detailplaneeringud ja arendused on saanud uue hoo ja soovi arendajate poolt investeerida valla hea käekäigu nimel.

Näiteks Niitvälja Ratsaspordibaas, mille maaküsimuste lahendamine tugevdab kindlasti selle järjest populaarsemaks muutuva ning valla profiilile hästisobiva spordiala arengut. Ratsasport võib vallas laieneda veelgi, sest Joa lossi uus omanik on lubanud Keila- Joal ratsasporti edendada!

Algatused, mis leiavad toetust

Vallas on hakanud liikuma veel üks huvitav projekt- tänu viitseadmiral Tarmo Kõutsi initsiatiivile oleme kaardistamas kõiki lautrikohti valla väga pikal rannajoonel. Loodame, et algatus loob paadiomanike - le uusi võimalusi oma aluseid vette lasta ning meremõnusid nautida. Seda teemat kajastas pikemalt ajakiri „Paat" oma septembrinumbris.

Kohtumiselt Keila-Joa elanikega jäi kõrvu soov konstaabli olemasolust, kes aitaks leida lahendusi probleemidele, mis vajavad ametivõimu sekkumist. Suurt kiitust tubli töö eest tuleb edastada valla konstaablitele. Meil on vedanud, sest vallas teenindab elanikke kaks konstaablit! Praegu on nende vastuvõtupunkt vaid Kloogal, kuid oleme avamas 2012. aastal samasuguse konstaablipunkti ka Keila-Joal, kus konstaabel hakkab jagama tööruume sotsiaalnõunikuga. Lähiajal anname teada uue vastuvõtupunkti lahtiolekuaegadest.