Valla esindus külastas Strelnat
Kahekümne aasta jooksul on tekkinud lähem side Soome Askola vallaga ning Norra Melhusi kommuuniga. 2011. aasta alguses avanes aga üks rahvusvaheline projektitaotlusvoor, mis nõudis koostööpartneri olemasolu ka Venemaal.
Suuremale osale Eestist on traditsiooniliselt olnud kõige lähem piirkond Peterburi, selle suurlinna koolidest on saanud alguse meie professionaalne muusika ja kunst ning 19. sajandi lõpus võis pidada Peterburi kõige suurema eestlaste arvuga linnaks maailmas, mis ületas isegi Tallinna. Peterburi suunduti Eestist õppima ka hiljem, 20. sajandi teises pooles, ning tolleaegsed sidemed said tegelikult aluseks ka Kiili ja Strelna koostööle - nimelt on volikogu liige Klara Orehova lõpetanud Leningradi Mehaanika Instituudi. Oktoobrikuus saabunud kutse külastada Strelnat sai vastu võetud, ning 1.-3. detsembril aset leidnud külastusest võtsid osa volikogu esimees Mihkel Rebane, volikogu aseesimees Klara Orehova ning vallavalitsuse arendusnõunik Aimur Liiva.
Teistmoodi korraldus
Strelna munitsipaliteet on sisuliselt üks Peterburi eeslinnadest, mis geograafiliselt paikneb suurlinnast ca 20 km lääne suunas ning sellest omakorda veel pisut lääne pool on eestlastele hästi tuntud Peterhoff või ka Petrodvorets. Kuna Venemaa haldussüsteem on põhimõtteliselt erinev meie omast, siis ei ole antud taseme kohalikul omavalitsusel selliseid õigusi ja ka ülesandeid nagu siin.
Näiteks haridusega seotud küsimused on otsustamiseks hoopis kõrgemal tasemel (rajooni haridusosakonnas) ning ka maa- ning ehituseja planeerimise teemade otsustustasand on mujal.
Administratiivse alluvuse teemast aru saamine tekitas mitmeid küsimusi ja tegelikult oli ka vastuvõtjatel raskusi selle selgitamisega. Tegu on topeltalluvusega, kuna ühest küljest reguleerib elu Leningradi oblast ja teiselt poolt üks kahest suurest eristaatusega linnast. Strelna munitsipaliteet paikneb vanas ajaloolises hoones, millest osa on renoveeritud ja osa mitte ning tahtmatult tekkis paralleel Kiili vallamajaga, mis pole küll kaugeltki nii vana, kuid mille teise tiiva ruumide renoveerimise ja kasutuselevõtuga on olukord sarnane.
Visiidi käigus külastasime kolme kooli. Esimene kool oli üldharidust andev keskkool ning traditsiooniliselt pole sealmaal koolidel nime, vaid on number. Aastajagu ametis olnud direktriss valdas täiuslikult pedagoogilisi teooriaid ja üritab neid arvukate plaanide ning komisjonide abiga ka reaalses elus rakendada.
Lapsed olid toredad ja rõõmsad, kuid moodustasid kontrasti hädasti renoveerimist vajava koolihoonega. Koolis võis märgata üksikuid arvuteid ja projektoreid, samuti oli arvutiklass, kuid internet oli terve kooli peale olemas ainult ühes arvutis. Mõni klassiruum oli teistest paremas seisus ja seal olid oma jõu ja rahaga appi tulnud vanemad.
Teine kool oli kutsekool, kus valmistatakse ette autoremondi lukkseppi ja kokkasid. Selles koolis avanenud pilt oli oluliselt teistsugune: kool oli kenasti renoveeritud ning nt kooliköögi sisustus ei jää mingil moel alla Kiili Gümnaasiumi omale. Pikka aega ametis olnud direktriss ei olnud tagasihoidlik ja selgitas lahkelt, kuidas selline vahe eri koolide osas on võimalik - juhtkonna tarkus, aktiivsus ja sügavale nõukogude aega ulatuvad sidemed määravad ka täna väga palju.
Kooli õppima asumiseks on konkurss, enamuse puhul maksab õpingud kinni riik ja seetõttu on lõpetajal kohustus töötada teatud aeg kodumaal ning õpitud erialal. Viimane asjaolu vääriks kindlasti järgimist ka meie riigis.
Kolmas kool oli väikese õpilaste arvuga (ca 50) erakool, mille õppemaks on meie ettekujutuse jaoks pööraselt kõrge - ca 15-20 tuhat eurot aastas. Väikse vahelepõikena võib öelda, et kohalikud peavad rahast rääkides silmas kas rubla või dollarit. Sisuliselt on erakoolis tegu individuaalõppega, mida rikkad vanemad kinni maksavad ning loomulikult on seetõttu ka kooli eksamitulemused kõrged, olles Peterburi linnas kolmandal kohal.
Kooli direktriss katsetab segu erinevatest pedagoogilistest lähenemistest ja tegeleb sügavuti õpilaste isiksuse analüüsiga, mis muuhulgas väljendub ka numbrilisel kujul.
Meie sakslased
Strelna munitsipaliteet on asukohaks veel näiteks sõjatehasele, majapidamistarvete tehasele, innovatsiooni eesmärgil rajatud Venemaa pindalaliselt kõige väiksemale erimajandustsoonile ja märkimisväärselt suure tootmispinnaga külmkappide ja pesumasinate tehasele, mille on rajanud sakslased ning mis esindab Bosch/Siemens kaubamärki.
Arusaadavalt ei toimunud ekskursiooni sõjatehasesse, kuid külmkappide valmimine alates plekilehest ja plastikugraanulist kuni valmis tooteni on vaatepilt, mis on väga huvitav ja hariv. Robotite ja inimeste koostöö on viidud tõesti kõrge efektiivsuse ja tasemeni ning tööjõud oli valdavalt väga noor. Kohalikud on nimetatud tehase olemasolu üle uhked ja õnnelikud ning nimetavad tehase juhtkonda ja omanikke tunnustavalt "meie sakslasteks".
Strelna suurim au ja uhkus on aga kahtlemata Konstantinovi palee. Kui Peeter I kunagi oma suveresidentsile kohta otsis, jäi ta pilk pidama Strelnal. Itaalia arhitektid tegid valmis uhked plaanid ja ka ehitus oli juba alanud, kui selgus, et antud kohas ei jätku purskkaevude jaoks piisavalt vett. Seejärel tsaari huvi rauges ja suveresidents rajati natuke maad edasi, Peterhoffi. Palee ei jäänud Strelnasse siiski ehitamata, selle eest hoolitses suurvürst Konstantinov. Aastast 1917 algas paraku allakäik, Leningradi blokaadi ajal oli palees kaks aastat saksa garnison ja pärast sõda rajati sinna raskestikasvatatavate noorte kool.
Aastaks 2001 oli palee üsna armetus seisus, kuni eelmine ja Peterburist pärit Venemaa president otsustas sinna teha oma residentsi. Kõigepealt moodustati palee renoveerimise fond, kuhu 30 kõige rikkamat oligarhi annetasid "täiesti vabatahtlikult" kokku 300 miljonit dollarit ning seejärel töötas kahe aasta jooksul 8000 ehitajat ja restauraatorit nii palee kui pargikompleksi kallal, saavutades tulemuse, mille kirjeldamiseks on raske piisavalt uhkeid sõnu leida.
Täna on Konstantinovi palee koht, kus toimuvad maailma vägevate kohtumised, muuhulgas on seal olnud ka üks G8 kohtumine. Kolme päeva sisse mahtus veel nii mõndagi ja kahtlemata on Strelna päris suurte kontrastide paik.
Ühest küljest on tunda möödunud aja hõngu ja teisest küljest tänase Venemaa võimalusi ja haaret. Kõrvuti võivad asuda mitmesaja ruutmeetrine neljakorruseline rikka inimese elamu, mis peitub müüri taha, ja traditsiooniline tare. Igal juhul väärib see kõik vaatamist ja omal nahal tunnetamist ning loodetavasti on võimalik edaspidi Kiili Gümnaasiumi õpilastel minna Strelnasse vene keelt praktiseerima ja meie taidluskollektiividel esinema. Loomulikult pole vähetähtis ka asjaolu, et suur Peterburi on sealt kiviga visata, nagu Kiilist Tallinn.
Täname väga kõiki kohaliku omavalitsuse töötajaid eesotsas munitsipaliteedi juhi Sergei Krjukoviga, kes meid Strelnas vastu võtsid ja meie jaoks aega leidsid. Eriti soojad tänusõnad on edasi anda kohaliku volikogu liikmele Aleksei Melnikovile.
