Nii jõudis teiste küsitavuste kõrval põhimäärusesse ka säte, et edaspidi on volikogu komisjonide koosolekud kinnised. Põhimääruse arutelul ei tahtnud ei volikogu esimees ega võimuliidu tublid käetõstjad kuulda selgitusi, et vähemasti selle punkti võiks demokraatlikumaks, ühiskonnale ja vallakogukonnale vastuvõetavamaks muuta.

Olukorras, kui mujal Eestis arutatakse volikogutöö reaalajas avalikustamise üle ja meiegi vallas on mõlgutatud mõtteid avaliku sektori infoedastussüsteemi VOLIS kasutuselevõtust, on sellise punkti „uuendamine“ eriti küüniline ja tagurlik. Uue põhimäärusega piirati Saue vallas info liikumist, säilitamist ja võimalikku taasesitamist.

11. augustil käisid VOLISsüsteemi vallamajas tutvustamas süsteemi programmeerijad, arendajad ja haldajad. See süsteem on peamiselt omavalitsustele ja riigiasutustele mõeldud virtuaalne töökeskkond, mis võimaldab dokumentide ja info süsteemset haldamist ning esitamist ja reaalelus ettevõtmiste (nagu volikogu istung) jälgimist, samaaegse infoedastusega. Juba üle aasta kasutatakse süsteemi pilootprojektina kogu Jõgevamaal, omavalitsuste volikoguistungite internetti ülekandmisel.

Nüüd käisid programmi arendajad seda uudset võimalust tutvustamas ka Saue vallas, volikogule ja vallavalitsusele. Tegemist oli esmase tutvustamisega. See, kuivõrd on süsteemi võimalik rakendada Saue vallas, selgub aja jooksul.

Ent viimase aasta jooksul vallajuhtimise tüüri juures toimetanud volikogu aseesimees Eero Kaljuste ja esimees Rein Riga on nii tublid mehed, et võtsid nõuks süsteemi võimalusi rakendada veel enne kui vallal programmi haldajatega leping sõlmitud, valda vastav programm ostetud või üldse süsteemi vajalikkust volikogus arutatud.

Nimelt võimaldab VOLISsüsteem ühe võimalusena volikoguistungite reaalajas kõigile nähtavakstegemist, interneti kaudu. Samuti arutatavate päevakorrapunktide hääletamist interneti teel, kui ise istungiruumis ei viibitagi.

Kuigi koosolekute-istungite avalikkusele ülekandmisega ei hakanud Riga-Kaljuste vaeva nägema, rakendasid nad päevapealt nö kodushääletamise võimalust.

11. augustil toimuma pidanud volikogu majanduskomisjoni koosolek ähvardas järjekordne otsustusvõimetu situatsioon ehk sisuline ärajäämine, sest komisjoniliikmed Rein Riga ja Marek Seer ei olnud koosolekule ilmunud. Sel ajal kehtinud volikogu (endise) põhimääruse ja komisjoni põhikirja kohaselt pidi komisjoni koosolekust osa võtma vähemalt viis komisjoniliiget, et komisjon oleks otsustusvõimeline, seega, et komisjoni istung saaks üldse toimuda.

11. augustil olid kohal vaid Indrek Tiidemann, Mati Tartu, Eero Kaljuste ja allakirjutanu. Seega ei olnud komisjon koosolekuks valmis ega otsustusvõimeline. Õigem oleks olnud laiali minna, ent vabas vormis juteldi mõned päevakorrateemad siiski läbi ja miskipärast vormistati see „arutelu“ hiljem isegi komisjoni koosoleku protokollina (vt: http://avalik.s a u e v a l d . e e/d o c u m e n t s . aspx?org=68&unit=1&tid=50173), kuigi vestluse käigus sai mitmel korral rõhutatud, et tegemist ei ole komisjoni koosolekuga.

Hääletamine kuus päeva pärast istungit!

Tagatipuks nõudis komisjoni esimees Eero Kaljuste, et vallaametnik saadaks kuus päeva hiljem (!!!) komisjoniliikmetele meilikirjad, kus viimased pidid elektrooniliselt hääletama kahe nö päevakorrapunkti küsimuses. Kuus päeva hiljem – see muudab ju mõttetuks kogu töö planeerimise, varasemad arutelud ja on solvav nende inimeste suhtes, kes varem on oma aega koosolekutele kulutanud. Ilmselt oli selleks ajaks suvemeeleoludest virgunud ka Rein Riga, kes nüüd sai oma panuse vallajuhtimisse anda, kodust „hääletades“. Nii saigi teoks nn elektrooniline hääletamine, kuigi juhtisin kõigi komisjoniliikmete ja volikogu sekretäri tähelepanu asjaolule, et selline tegevus ei ole õiguspärane.

Nimelt ei näe elektroonilist hääletamisvõimalust ette ei kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja ei andnud sellist võimalust ka sel ajal kehtinud valla põhimäärus. Isegi valla uus põhimäärus, mis Rein Riga taktikepi järgi võimukoalitsioonile mugavaks sirgeldati, näeb ette küll võimaluse volikogu istungitel elektrooniliseks osalemiseks, mitte aga elektroonilist hääletamist, kui istungil üldse ei osaleta.

Sellega, et Eero Kaljuste sellisel absurdsusel tekkida lasi, tekkis tõesti huvitav situatsioon, kus isikud, kes korraliselt koosolekult puudusid ning pidasid vallajuhtimise tööst midagi muud tähtsamaks, said hiljem hääletada. Ent isik, kes koosolekul osales ja oli dokumentide läbitöötamisele oma aega panustanud, ei saanud hääletada. Antud juhul mõtlen ma ennast. Ma ei saanud hääletada põhjusel, et see tegevus oli õigusvastane ja seda selgitasin ka kõikidele komisjoniliikmetele.

Selliste narrimängude ja sullerdamistega võib muidugi igasuguseid „otsuseid“ langetada. Nii ei maksa vallakodanikel imestada kui tulevikus hakatakse olulisi planeerimisotsuseid või vallavara müüki korraldama valitud isikute telefoni “hääletamisega“ koduselt diivanilt. Sellist absurdsust ei olnud isegi brežnevlikus N-Liidus, tänases Saue vallas aga esineb. Veelgi enam, sellist käitumist õigustatakse ning tehakse südamerahuga edasi.

Astusid oma reha otsa

Ega läinudki kaua aega, kui võimusaksad pidid oma sõnu sööma ja tegu kahetsema. Järgmise majanduskomisjoni koosoleku (09.09.2010) pidi Eero Kaljuste erandkorras avalikuks kuulutama, kuigi tema enda poolt jah-hääle saanud uus põhimäärus sedastas, et koosolekud on kinnised. Vastasel juhul ei oleks auväärt vallavanem saanud koosolekul viibida ning oma päevakorrapunkte tutvustada. Nii tekibki küsimus, milleks üldse uusi reglementeõigusakte luua. Näib, et nagunii ei soovi määrav osa valla võimupoliitikutest neid täita või nihverdatakse vajalikul hetkel sobiv tee õigusaktides sätestatust kõrvalehiilimiseks. Võiks ju piirduda ühe aktiga, mis sätestab, et kõike otsustab troika. Küll selliselegi „õigusaktile“ vaikiv-truusid poolthääletajaid leiduks.

Õigus on rahandusminister Jürgen Ligil, kes on taolised situatsioonid tabavalt kokku võtnud ajalehele öeldud kommentaaris: „igal omavalitsusel on õigus loll olla“. Kuigi rahandusminister pidas seda mõttetera meediasse paisates ilmselt silmas üht teist omavalitsust, näib, et tema tabav mõte iseloomustab ka Saue valla juhtimist.

Tagasi alguse juurde. Uus põhimäärus kaotas muuhulgas üldse kõik alaliste komisjonide põhikirjad, mis tähendab, et nüüdsest tegutsevad volikogu komisjonid üldse ilma reglemendita, esimehe ainuvõimu all. See on ere kõverpeeglinäide valimiste aegu lubatud juhtimise demokratiseerimisest. Ent valimistel lubatu ja sündinud tegelikkus on juba teine jutt.

PS: Siinse artikli piiratud maht ei võimalda uue põhimääruse ja rikutud reeglite kõiki üksikasju selgitada, huviline saab seda teha volikogu materjalidega tutvudes.