Vallajutud: Väike-Maarja panustab vabale ajale
Nimi Väike-Maarja vihjaks just kui millelegi väikesele, seda enam, et ajalooline naaberkihelkond Ambla on kandnud ka nime Suur-Maarja. Tegelikult pole Väike-Maarja midagi nii väike, on hoopis üks suuremaid omavalitsusi Lääne-Virumaal. Nõuka-aja sügavuses, eelmise sajandi 50ndatel oli Väike-Maarja koguni rajoonikeskus. Ning rahvasuu räägib, et kolhoosiaja lõpus läksid plaanid nõnda kõrgelennuliseks, et Väike-Maarjasse pidanuks ehitatama jäähall, kirjutab Kuulutaja.
Väike-Maarja vald on Lääne-Viru mõistes tähtis tööstuspiirkond. Näiteks tegutsevad valla territooriumil ajalehe Äripäev poolt 2014. aasta parimaks Lääne-Virumaa ettevõtteks valitud OÜ Baltic Log Cabins (aiamajade tootja), Ebavere Graanul, AS Vireen (loomsete jäätmete kahjutustamine), OÜ ReinPaul (metsatöötlemine), ehitusettevõtted AS Antaares ja OÜ Pandivere Ehitus jne. Ning nagu mainitud: tähtis roll on ka põllumajandusettevõtetel.
Vikipeedia andmetel elas selle aasta esimesel päeval Väike-Maarja vallas 4372 inimest, Indrek Kesküla kinnitusel oli aga asukaid 4701. Nende numbritega on nagu on – iga päev ju päid üle ei loeta ja statistika on teatavasti ebatäpsete faktide täpne kogum – tõsiasi on see, et ka Väike-Maarja vallas on elanike arv vähenemisteel.
Indrek Kesküla kinnitab, et vald püüab piisavalt palju panustada n-ö vaba aega. „Meil toimub siin kõike, taimevahetuslaadast autorallini,“ lausus ta. „Spordiringidest leiab iga huviline oma: jalgpall, ka jäähoki, täiesti uue asjana automudelism. Ja loomulikult korvpall.“
Loe pikemalt Kuulutajast.