Vallakodanik hindab lumeolukorda

Ülle Baum, Hüüru külaelanik

Minu emotsioonid on lumetuiskudele mõeldes täiesti laes. Siiani olen oma 90 meetrit teed maanteeni ise lahti kühveldanud. Monika juhtumi korral helistasin läbi kõik telefonid ja lõpuks laupäeva õhtul aeti tee lahti. Pühapäeval istusin jälle lumevangis. Esmaspäeval laps kooli ei jõudnud.Abiks jälle labidas. Kuni kolmapäevani kella 20.30 ei käinud ühtegi sahka. 20.40 helistasin AS-ile Tänavapuhastus, kes peaks hooldama Hüüru küla teesid, sealt sain vastuse et UPS, OLETE JAH KAHE SILMA VAHELE JÄÄNUD, et sahajuht teab küll, kus need kaks maja tee ääres asuvad. Hommikul lubati tee lahti lükata ja lükatigi. Peale seda viimast telefonikõnet asjad toimivad ja olen rahul, et me lumelükkajatel ikka meeles oleme. Kaua asi toimib, näitab aeg, aga kui meid jälle unustatakse, tean kellele helistada.

Jõudu, jaksu kõigile võitluses lume ja tuisuga.

Heino Juurikas, Alliku küla, Tootsi elurajoon

Üleüldiselt võib lumekoristusega rahule jääda. See, et suure tuisuga (Monika jt.) kohe hakkama ei saada, on normaalne ning eks sellega sai ka arvestatud ja paljud jäid kodutööle.

Minu mure, nagu ka minu naabri mure, on aga pigem selles, et lumelükkajad ei taha kuidagi tunnistada meie pisikest tupiktänavat ja seda juba teist aastat järjest. On olnud nädalavahetusi, kus me oma autodega välja ei saagi, samas kui kõrvalteed on kõik korralikult puhtaks aetud. Oleme ka korduvalt sellele tähelepanu pööranud suheldes nii valla, töödejuhatajate kui ka otse traktoristidega, saatnud valda nii kaarte kui ka kirju. Ka valla soovitus oli suhelda otse traktoristidega. Viimane kord lõppes see aga natukene kummaliselt, kui traktorist käskis meil endal ise labidad kätte võtta ja tee puhtaks rookida. Õnneks on vallavalitsuses arusaajaid ametnikke (Andres Laisk, Mikk Lõhmus), kes asjaga tegelevad ja annavad vähemalt lootustki.

Lõpetuseks võib hinnata lumerookimise hindele neli miinusega, kuna arenguruumi veel on, aga eks vägagi palju jääb asi rahade taha.