Vallanoored lõimisid matemaatikat „päriseluga“
Kadi Roosipuu, kelle poeg õpib Laagri Koolis 8. klassis, pani aeg-ajalt tähele, et matemaatikat ei peeta justkui üldse vajalikuks õppeaineks. Ema peas küpses soov viia poisi klass mõnesse fi rmasse, kus noorhärrad siis päriselt näeksid, et ainet on tegelikult ka elus vaja.
„Hea oleks, kui igal põhikooli õpilasel oleks võimalus, kasvõi tunnike, õppida matemaatikat organisatsioonis, kus seda ka reaalselt kasutatakse, kus matemaatika mõjutab paljusid tööprotsesse ja -toimimist," selgitab Roosipuu. Idee leidis kooli poolt innukat mõttetoetust ja ka vallapoolset rahalist panust ning nii laienes projekt ka Ääsmäe Põhikooli õpilastele.
Rimile saadeti ettepanek koostööks pilootprojektile "Töösõpe". „Olime rõõmuga nõus kaasa lööma, sest noortele suunatud tegevused on Rimi väärtushinnangutega kooskõlas. Meie tegevust on ka märgatud - möödunud aastal pärjati Rimi Tallinna Spordi- ja Noorsooameti poolt 2012. aasta laste- ja noortesõbraliku ettevõtja tiitliga," põhjendab Rimi Eesti Foodsi personalijuht Evelyn Tõnnop.
Lapsed said oma silmaga kaeda ühe suure ettevõtte lao toimimist. Neile tutvustati lao ja logistika tööd ning lisaks said nad külastada ka Rimi keskladu, mis tekitas suurt elevust, sest tohutu suur kaupadest pungil pind oli üsna muljetavaldav vaatepilt.
Peale ekskursiooni asuti lahendama matemaatikaülesandeid, mis olid seotud just lao ja logistikaga, nõudsid loogika ja ruumilise mõtlemise ning eri esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide) kasutamist. „Koos aineõpetajaga lahendati ülesandeid - a la laoarvestus ja kaubaaluste mõõtude arvestamine. Kõik kokku teooria sidumine praktikaga läbi matemaatiliste ülesannete," kirjeldab Roosipuu.
Toni ja Uku Laagri Kooli 8s klassist arvasid, et oli lahe käik küll, sellised koolitunnid väljaspool klassiruumi on väga teretulnud.
„Sain teada kuidas see lao siselogistika toimib," nimetab Uku. „Laoruum oli põnev - suur ja masinatega. Matemaatika oli pärast ülesannetes ka täitsa olemas," sekundeerib Toni.
Sedasorti õppimisvorm on Roosipuu hinnangul seotud ka karjääriplaneerimisega. Läbi reaalse kogemuse saab noor endast teadlikumaks - mis teda huvitab, mis võimalused on tal oma ressursse kasutada ja kas matemaatika on ikka nii raske või tähtsusetu.
Mida rohkem on noorel kogemusi-kontakte, seda lihtsam on end ette valmistada tulevaseks tööeluks ja selles paremini hakkama saada. „Ehk annab see ka julgust juurde pöörduda tulevikus tööd otsides mõne fi rma poole, kui väike kogemus on olemas," loodab Roosipuu. Ja kui praktiliselt on näha, miks matemaatikat on vaja, suudab õpilane hoida ka õpimotivatsiooni.
Tallinna Ülikooli haridusteaduskonnas tudeerinuna teab Roosipuu inimese arengu uuringutest, et kui ei usuta oma võimesse saada raskustega hakkama, siis keerulisena tunduvate ülesannete täitmisest ka loobutakse kergemini. „Kui põhikoolis tundub matemaatika raske ja elukauge, ei asuta nii kergesti ka õppima erialadele, kus matemaatika on oluline ning valitakse pigem „pehme" eriala," märgib Roosipuu.
