Mida siis on öelnud meile aasta 2010?

Üle aegade andis ta meile tõsise, miinuskraadide ja mäekõrguste hangedega talve. Paistab, et möödunud talvele tuleb vääriline jätk, sest detsembrikuu esimeses pooles möllanud Monika jõudis pahandust tekitama ka meile, mattes paksu lumevaiba alla kõik, mis ette jäi. Lastele rõõmu, teede lahtihoidjatele kuhjaga tööd ja muret. Kevad kostitas meid rekordilise üleujutusega Soomaal. Turistile eksootiline vaatepilt, elanikule vesine vaev. Aga elu ongi selline – rõõm ja mure käsikäes.

Meenuvad mitmed vallas toimunud ettevõtmised ja üritused: Mannare küla poolt korraldatud ja vallarahvale suurt huvi pakkunud Tori valla kodukandipäev, Ühtelaulmine Tori vallamaja aasal, jaanituled, Tori Põhikooli juures korraldatud Rohelise Jõemaa mängud ja palju-palju muud. Kõike seda toimunut võib kordaläinuks lugeda ja usun, et nii ei mõtle ainult mina.

Käesolev aasta on eriline just seetõttu, et on viimane aasta, mil meil on oma raha – eesti kroon. Alles see oli, vaevalt paarkümmend aastat tagasi kui ta saime. Nüüd, alates 1. jaanuarist 2011 on see minevik ja Eesti riik on euro kasutuselevõtuga ühinenud ülejäänud Euroopaga. Eesti on väike ja seetõttu on eraldi naabritest üksinda sammuda keeruline ja raske. Loodame, et ühine raha järgnevatel aastatel majandamisvõimalusi kasvatab ja meile uusi tulevikuperspektiive loob. Krabistagem kõik üheskoos viimaseid kordi taskus ja põues krooni ning tundkem uhkust, et ta meil olemas on olnud. Just meie oleme need, kes seda viimast korda veel detsembri lõpus ja jaanuari esimestel päevadel kasutada saame.

Jõulud on käes! Kohe-kohe koputab uksele aasta 2011. Eestlasele on kombeks jõule ja aastavahetust pere seltsis veeta. Pangem siis jõuluvorstid pannil särisema ja kingitused kuuse alla kotti! Lumiseid jõule ja säravat aastavahetust!