Valmis Keila mõisa pargi hoolduskava


Valmis Keila mõisa pargi hoolduskava
Vesi Keila jõe vasakharus siiski voolab, kuigi viimane veevaene suvi võis jätta teistsuguse mulje. Foto: Inge AngerjasKeila Leht

Keila mõisa pargi, mida kutsutakse ka Jõepargiks ning nõukogude ajal nimetati Puškini pargiks, taastamine jõudis järgmisse etappi - valmis pargi hoolduskava.

Hoolduskava koostamine on vajalik pargi seisundi esmaseks parandamiseks hooldustöödega, kuna park on võsastunud ning perifeersetes osades on pargile iseloomulik maastikupilt kadunud. Linnaaedniku Inge Angerja sõnul koostatakse hoolduskavad riiklikult kaitstud parkidele ja objektiks on park kui tervik - nii elus kui eluta osa. „Kava on aluseks hooldustööde teostamisel, milleks on raiete läbiviimine, puude hoolduslõikus, niitmine, pargirajatiste korrashoid.

Mõisa pargi hoolduskavas on arvestatud ka aladega, mis jäävad küll kaitstava objekti piirist välja, kuid on pargiga seotud. Kava on koostatud 10 aastaks.

Projekti maksumus on 15 012 eurot, seda rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus, linna osalus projektis oli 15%. Töö teostaja leidmiseks viidi läbi riigihange. Hoolduskava koostasid OÜ Artes Terrae, maastikuarhitektid Sulev Nurme ja Tanel Breede."

Keila mõisa pargi hoolduskava koostamisel lähtuti kaitsekorralduskava koostamise juhistest, pargi hoolduskava koostamise juhendist ja Firenze hartast.

Pargi hoolduskava annab ülevaate kaitstavast pargist, selle kaitsekorrast, väärtustest ja kaitse-eesmärkidest, maakasutusest ning huvigruppidest.

Suurem osa pargist on eravalduses, vaid mõisa kunagine peahoone ja selle ümbrus on munitsipaalmaa. Hooldekavas käsitletava ala suurus on 16,8 ha. Kuna ajalooline park ulatub kaitseala piiridest ka väljaspoole, annab hoolduskava soovituslikke hooldusjuhiseid nendele pargiosadele.

Keila mõisa park on looduskaitsealune park, mille kaitse- eesmärgiks on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu säilitamine. Samuti on väga oluline pargi- ja aiakunstis hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arengu suunamisega. Park ei kuulu muinsuskaitse alla, küll aga asub pargis muinsuskaitsealune kindlustatud elamu, mille kaitsevöönd hõlmab ka suures osas pargi ala, elamu kultuurkiht ja Lohukivi.

Omamoodi ilus on park ka talvel. Foto: Inge Angerjas Keila Leht

Kaitsealused pargid on üldiselt mõeldud avalikuks kasutamiseks. Hoolduskavas tuuakse ära tegevused, mis on kaitsealuses pargis keelatud. Puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku raie, ehitiste püstitamine , veekogude kaldajoone muutmine jne on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul.

Luba tuleb küsida ka üle 50 osalejaga rahvaürituste puhul. Telkimine ei ole kaitse all olevates parkides reeglina lubatud, lõkketegemine on lubatud vaid selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades.

Pargis on keelatud sõidukitega sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja parkimine on lubatud vaid parklates.

Lisaks pargi ajaloo ja praeguse seisukorra ülevaatele sisaldab mahukas dokument hooldustööde tegevuskava aastateks 2014-2023. Mahukas, piltide ja kaartidega varustatud hoolduskava pannakse tutvumiseks üles internetti linna koduleheküljele.

Foto: Inge Angerjas Keila Leht

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare