VANA FOTO: Märjamaa kihelkond... kümme aastat hiljem
On kõige hommikupoolsem Läänemaa kihelkondadest. Põhjast piirab Märjamaa kihelkonda Risti kihelkond, lõunast Vigala ja Jakobi, idast Rapla ja läänest Kullamaa kihelkond.
Maapind enamalt jaolt tasane, kohati madalik, kuna lõunapoolsest jaost väike mäeahelik läbi läheb, mis juba Paldiski alt pääle, loogasarnaselt läbi terve Tallinnamaa ja Põhja-Liivimaa, läbi Tartu, uuesti Tallinnamaale pöörab.
Jõgedest on tähtsamad: Konuvere ja Tiinuse jõed. Tiinuse jõgi läheb Kullamaa kihelkonnast läbi Kasari jõkke, kuha ka Konuvere jõgi jookseb.
Mullapind on ida- ja põhjapoolses jaos kruusane, kuna lõuna- ja õhtupoolses jaos rohkem savi pinda leidub. Suurem jagu maapinnast lasub metsa ja põldude all, kuna muist vesist pinda alles harvade kadaka ja kasejändrikutega kaetud on.
Metsadest oleks nimetamiseväärt Vaimõisa ja Haimre nõmm. Haimre nõmm on üks nendest vähestest kodumaa nõmmedest, kus laastaja kirves kuni siiaajani vähe tööd on teinud. Selletõttu on Haimre nõmm oma tõsist nõmme ilu alal hoida suutnud.
Märjamaa kihelkonna elanikkude arv ulatub 7000. Kihelkonnas asub 10 valla- ja 2 Kreeka-katoliku kirikukooli. Kõrgemate rahvakoolide puudus pole oma mõju hariduse edenemises avaldamata jätnud, ei või ütelda, et kihelkonna elanikkude hariduse seis viimasel ajal paremale järjele nihkunud oleks, kui veel seda meelde tuletada, et vallakoolides vene keelega alghariduse teadmisi püütakse õpetada, et aga keelt võimalikult ruttu kätte tuupida, siis on arusaadav, et vallakoolide kasvandikud selle lühikese õppeaja jooksul vene keelt, ega algteadmisi omandada ei jaksa, ning koolipingist lahkudes tagasi endisesse haridusevalgusesse valguvad, missuguses nad enne kooliastumist olid. Hariduse puudus annab ennast igalpool kihelkonna elanikkude elus tunda.
Enamjagu põllupinnast nõuab tublit väetamist, kui põllumees vähegi tasu oma töö eest kätte saada ihkab, enamatel kordadel peab teadmise ja tööjõuu puudusel maaharimine ja väetamine rohkelt kannatama.
Järgneb
