Sõjasangarid on tähistamas Päinurme mõisasüdames 3.jaanuaril 1930.aastal  suure võitluse lõpu 10-ndat aastapäeva. Järvalaste Vabadussõjast osalemist on tagantjärele kõrgelt väärtustatud. Riigi hinnangut näitab järvamaalastele antud Vabadusristide suur arv, kohalikus aspektis aga langenutele pühendatud mälestussammaste rohkus.

Olemasolevatel andmetel pälvis Vabadusristi 136 Järva maakonnas sündinud meest, mis moodustas vabadusristi saanud Eesti kodanike üldarvust 6,5 %. Samaväärseks autasuks vabadusvõitlejatele on ka Vabadussõja mälestussambad, mis on püstitatud pea igasse Eestimaa kihelkonda. Rahvalt kogutud annetuste eest rajati Vabadussõjas langenute mälestusmärke kõigis Järvamaa kihelkondades.

Tänapäeval on taaskord kujunenud toredaks kombeks, et 3. jaanuaril, lisaks riigilipu heiskamisele, meenutatakse kõigi Vabadussõja mälestusmärkide juures isamaa eest hukkunud kaasmaalasi. Koigi vallaga seotud Vabadussõja mälestustähis asub kihelkonna keskuses Järva-Peetris.

Lühikese ekskursina võiks möödunud aastapäeva puhul meenutada kõiki Järvamaal paiknevaid Vabadussõja mälestuspaiku. Esimesena valmis Vabadussõja mälestussammas Türil. Antud samba rajamise mõte kerkis esile 1920.aastal, kui kohalikus kirikunõukogus moodustati komisjon jäädvustamaks vabadussõja ja I maailmasõjas hukkunud Türi kihelkonna meeste mälestust. Türi obeliski autor oli Anton Starkof ning sammas avati 20.juulil 1924.aastal. Aasta hiljem valmis mälestussammas ka Ambla kihelkonna sangaritele.

Vabadussõjas langenute mälestussammaste püstitamise kõrgaeg saabus antud kümnendi lõpus. 1928.aastal jäädvustas langenute mälestuse Peetri kihelkond, 1929.aastal Paide, Järva-Madise ja Järva-Jaani kihelkonnad. Kui Peetris, Järva-Jaanis ja Järva-Madisel oli tegemist juba harjumuspäraseks saanud mälestussammastega (nende kõigi autor oli Voldemar Mellik), siis Paides läheneti mälestuse säilitamisele tavapäraselt erinevalt. 1925.aastal moodustati Paides Vabadussõjas langenud Järvamaa kangelaste mälestusmärgi püstitamise komitee, mis võttis eesmärgiks rajada Paidesse traditsiooniline mälestussammas. Kuna aga linn vajas hädasti kultuuriürituste korraldamiseks sobiliku hoonet, siis otsustati langenud järvamaalaste mälestuseks rajada hoopis uus rahvamaja. Sama ebatavaline, nagu langetatud otsus, oli ka selle teostamise viis. Nimelt oli maakonnavalitsus ostnud ära Pikaküla mõisa härrastemaja, mis palkhaaval lahti võeti ja Paidesse veeti. Teist sarnast mälestusmärki ei leidu kogu Eestis, ehkki Vabadussõjas langenute mälestuseks pühitseti ka Keila koolimaja, Märjamaa kiriku väravad ja Vigala kiriku torn. Viimase Järvamaa kihelkonnana sai oma mälestussamba Koeru 1934.aasal. Selleks ajaks olid veel valminud mälestustahvlid sõjast langenutele Koeru kirikus ja Paide Ühisgümnaasiumis. Lisaks olid mälestuskivi saanud Salme Kesler, kes Vabadussõja ajal enamlaste poolt jõhkralt tapeti. 1934.aastal jõudsid oma vabadussambani ka Müüsleri piirkonna inimesed. Kui tavaliselt püstitati sambad langenute mälestuseks, siis Müüsleri mälestusmärk pidi tähistama Vabadussõja ühe murdelahingu toimumise kohta.
Taolisi lahingupaikade tähiseid oli rajatud juba mitmel pool, kui 1934.aastal tekkis samasugune mõte Järvamaa kaitsepataljonist osavõtnute ühingul. Müüsleri mälestussamba suurejooneline avatseremoonia toimus 15.juulil 1934.aastal. Oma kohalolekuga austasid üritust tolleaegne riigihoidja K.Päts ja ülemjuhataja J.Laidoner. Avatseremooniat oli jälgimas ligi 4000 kohaletulnut. Viimane omariiklusaegne Vabadussõjas langenute mälestusmärk avati 1939.aastal Purdi rahvamajas.

Nõukogude okupatsiooni kümnendil Vabadussõja mälestusmärgid muidugi hävitati. Üheks erandiks võib siiski pidada Paide rahvamaja, kuid sellegi puhul välditi hoolikalt meenutamast hoone esialgset suunitlust. Teiseks näiteks Järvamaal oli Aravete võidutule altar, mis vajus aegade unustustehõlma. Uus ärkamisaeg ning nõukogude okupatsiooni lõpp tõi kaasa mälestussammaste hoogsa taastamise.

Juba 1988. aastal taasavati mälestuskivi Müüsleri lahinguväljal, 1989.aastal taasavati mälestustahvlid Paide ja Koeru kirikus ning mälestussammas Järva-Madisel. Hiljem taastati mälestusmärgid Türil, Amblas ja Purdi rahvamajas. Kauem võttis aega Peetri, Koeru ja Järva-Jaani mälestussammaste ennistamine. Need taasavati vastavalt 1995; 1998 ja 2007.aastal. Viimase mälestusmärgina taastati Paide gümnaasiumis asunud langenud õpilaste mälestusmärk - 2009.aastal. Seega on kõik varem hävinenud Järvamaa Vabadussõja mälestusmärgid ja sambad taastatud.