Vana-Vigala lasteaed 1968 – 2012…: Täna toovad lasteaeda oma lapsi juba kunagised kasvandikud


Vana-Vigala lasteaed 1968 – 2012…: Täna toovad lasteaeda oma lapsi juba kunagised kasvandikud
Vigala Sõnumid

Inimlaps kasvab tõesti ise, kui talle antakse piisavalt süüa-juua ega lasta ära külmuda, sest kasvamine ei nõua erilist vaeva. Arendamine annab lapse tegevusele ja „minale" mõtestatuse ja see ei tohi ega saa olla juhuslik tegevus.
Toivo Niiberg

Vana-Vigalas avati kolmetoalises korteris 20-nele lapsele päevakodu 25. juulil 1968. Esimeseks juhatajaks, kes mõistis lasteaia vajalikkust oli Tiia Limm (Truu) 1968 - 1969. Aegade jooksul on veel lasteaia eesotsas olnud: Lea Saia 1969 - 1977; Helgi Rannu 1977 - 1979; Aili Vellend (Mogom) 1979 - 1984; Anne Jässi 1985 - 1986; Mare Lelle (Kivi) 1986 - 1987; Varje Laidsaar 1987 - 1990; Ave Lazarev 1990 - tänaseni. Lasteaia avamine sai teoks ka tänu Ants Ojavee toetusele ja abile. Nii võib Ants Ojaveed nimetada meie lasteaia „ristiisaks".

Kuni 1990. aastani kuulus lasteaed Rapla Haridusosakonnale. Alates 1990. a on lasteaed munitsipaalasutus ja kuulub Vigala Vallavalitsusele. 1997. a tehti suurem remont, algatajaks tolleaegne vallavanem Toivo Averin, mille käigus lõhuti kahe väikese rühmatoa vaheline sein. Nii sai lasteaed endale suurema ruumi, kus saab tänaseni läbi viia ühisüritusi ja pidusid.

44 aasta jooksul on lasteaias käinud ca 270 last. Täna toovad lasteaeda oma lapsi juba kunagised lasteaiakasvandikud. Lasteaias töötab hetkel direktor, kolm pedagoogi ja üks tugipersonali liige. Lasteaiaõpetajad: Maire Kuusik töötas Vana-Vigala Lastepäevakodus ajavahemikust 1980 - 1984, peale väikest vaheaega 1997. a tuli ta uuesti lasteaeda tööle; Kaja Vallimaa töötab pedagoogina alates 1988 ja muusikaõpetaja Silja Käär 1995. aastast. Tiina Rasva (tugipersonal) tuli tööle 2005. a. Omavahel suheldakse tihedalt ja kõik otsused võetakse vastu üheskoos. Kogu personal osaleb alati lasteaia õppetöö ja ürituste planeerimisel, organiseerimisel, läbiviimisel. Pedagooge on tunnustatud heade tulemuste ja pikaajalise koostöö eest nii maavanema, vallavanema kui ka direktori tänukirjaga.

Vana-Vigala Lasteaial ei ole oma maja, see asub korterelamus, mis teeb lasteaia omanäoliseks. Aegade jooksul on lasteaed laienenud ning hetkel on meie kasutada kolm korterit. Meil ei ole ühte suurt rühmaruumi, vaid on viis tuba, millest kolm on lastele mängimiseks ja õppimiseks ning kaks magamiseks. Lasteaias on üks liitrühm, kus käib 18 ühe- kuni seitsmeaastast last. Töökorraldus lasteaias on samuti eripärane. Sisuliselt käib õppetöö kaherühmalise lasteaia töökorralduse järgi ja tagab lastele sobiva töö rütmi ning jõukohased tegevused. Mitme ruumi olemasolu võimaldab õppetegevusi üheaegselt kahes rühmas läbi viia: 1-4-aastased lapsed omas toas ühe õpetajaga ja 5-7-aastsed omas toas teise õpetajaga. Mäng ja vabaaja tegevused viiakse aga läbi liitrühma töökorralduse järgi, peale lõunat saavad lapsed koos olla - nii õppivad nooremad vanematelt lastelt tarkusi ja vanemad lapsed hoolima endast väiksematest.

Õppeaasta jooksul korraldatakse mänguhommikuid, spordipäevi, väljasõite, matku, teatrikülastusi, tähistati eesti rahvakalendri tähtpäevi. Välja on kujunenud traditsioonilised üritused: iga lapse sünnipäeva tähistamine, isade- ja naistepäeva pidamine, jõulupidu, sõbrapäev, vastlapäev, vabariigi aastapäev, volbripäev, emadepäeva pidamine, koolilaste ärasaatmispidu ja valla suvepidu. Igal õppeaastal osalevad 6-7-aastased lapsed projektis Otsi Otti (metsas ellujäämise õpetus) ja Nublu aitab (olulisemad tuleohutusalased teadmised). Laste kunstitööd on olnud Maakondlikul lastetööde näitusel, Päästeameti ja Lääne-Eesti Päästekeskuse poolt väljakuulutatud päästealasel loominguvõistlusel, kus said auhinna kolm meie lasteaia last esseede ja luuletuste tegemise eest. Laste juhendaja oli õpetaja Kaja Vallimaa.

Loe veel

Meie lasteaia eripäraks on ümbritsev keskkond, mis võimaldab lastel tajuda maailma kõikide meeltega. Vana- Vigala küla asub keset metsi ja rabasid. Liigirikas looduskeskkond annab võimaluse näha aastaaegade muutusi looduses. Lasteaia vahetus läheduses on vana mõisahoone, mõisapark tiikidega ja jõgi. Naabruses asuvad Vana-Vigala Põhikool ja Vana-Vigala Tehnika-ja Teeninduskool. Viimasega on aastate jooksul on tehtud tihedat koostööd. Ametikooli õppelaborid on huvitavad kohad õppekäikude tegemiseks, kus lapsed on saanud oma silmaga näha, käega katsuda, teha lihtsamaid töid ja küsida küsimusi erialainimestelt. Neid korraldatakse eesmärgiga tutvuda ümbritseva elu ja erinevate ametitega. Puiduosakonnaga koostöös vahetati liivakasti ääred, parandati pink ja kiik hoovis, paigaldati pesakastid lindudele.

Järjepidev koostöö toimub ka Vana- Vigala Põhikooliga. Lasteaial on võimalus kasutada põhikooli võimlat, koolieelikud käivad tutvumas kooli ja õpetajaga, põhikooli õpilased on käinud lasteaias esinemas kadripäeval, lasteaialapsi on kutsutud vaatama põhikooli näiteringide etendusi, kontserte jms.

Vigala Sõnumid

Sõprussuhted valla teise lasteaiaga on ka juba pikaajalised. Kaks korda aastas korraldatakse vaheldumisi mõlemas lasteaias mängupäevi: sõbrapäeval ja volbripäeval. Personal on kogemuste vahetamise eesmärgil korraldanud vestlusringe Kivi-Vigala Lasteaia kolleegidega.

Kohalikus ettevõttes OÜ Liisu Rõivad õmmeldi lasteaiale uued kardinad, ettevõte on annetanud ka jääkmaterjale meisterdamiseks. Märjamaa Ettevõtjate Piirkondliku Ühenduse liikmed ehitasid üheskoos mängumaja, värvisid ja parandasid õues olevaid mänguvahendeid. Vana-Vigala Rahvamajaga koostööd tehes oleme kunstiklassis teinud keraamikatöid, valmistanud märke jms. Vana-Vigala Raamatukogus oleme tutvunud raamatukoguhoidja ametiga, raamatute laenutamise võimalustega, Mare on käinud Raamatu ettelugemise päeval lasteaias lastele raamatut lugemas.

Ka lapsevanematega tehakse tihedalt koostööd, osaletakse ühisüritustel, antakse tagasisidet ja osaletakse koosolekutel. Õppeaasta jooksul tänatakse vanemaid abi ja ürituste organiseerimise eest tänukirjaga kevadel lasteaia lõpupeol, isadepäeval omistatakse lasteaia Aasta Isa tiitel ja emadepäeval Aasta Ema tiitel lasteaia elus aktiivselt osalenud vanematele.

Mida ja kuidas meie majas lapsed õpivad?

Õpime kuulama ja kuulma, vaatama ja nägema, märkama ja tähele panema, arvama ja arutama, kannatlikkust ja mõistmist. Õpime teistega koos olemist, mängimist. Õpime lusikat õigesti hoidma, riidesse panema, käsi ja suud pesema. Õpime oma tervise eest hoolt kandma. Õpime väärtustama kodu, kodumaad, vanemaid ja eesti rahvakombeid. Õpime linde, puid ja loomi. Õpime tundma värve, numbreid, tähti.

Lapsed õpivad mängides. Õpime joonistades ja meisterdades, lauldes ja tantsides, raamatut ja pilte vaadates, klotside ja nukkudega mängides, õpime lauda kattes ja mänguasju koristades. Pargis või metsas matkates saab laps esimesed teadmised loodusest. Pintsli või pliiatsiga joonistades õpib käsi ja silm tegema koostööd. Lauldes ja pilli mängides areneb muusikaline kuulmine ja rütmi taju. Joostes ja hüpates saavad tugevaks käed-jalad. Lugupidamine ja austus kodu ning vanemate vastu kujuneb tähtpäevade ettevalmistamise kaudu. Nukunurgas või autodega mängides õpib laps arvestama teise lapse soovide ja arusaamadega. Lasteaiast leitud sõber jääb sõbraks terveks eluks.

Nii päev-päevalt kuust-kuusse koguneb tarkus ja ühel päeval on laps kooliküps.

Iga päev on meie lasteaias tõsised tööd ja tegemised, aga me teeme seda rõõmuga, naeru ja nalja saatel.

Vigala Sõnumid

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare