Vana-Vigala Rahvamaja - on töö ja pidu koos!

Vana-Vigala Rahvamaja on kohtumispaik Sinu kodu lähedal, mis on alati avatud uutele ideedele, vanadele traditsioonidele ja vahvatele ettevõtmistele. Teeme kõik Sinu vaba aja meeldivaks ja kasulikuks veetmiseks!

Vana-Vigala Rahvamaja on võimaluste piires üritanud lisaks rahva meelelahutamisele ka harivaid kursusi ja koolitusi korraldada. Tegevuse sisuks on pigem vähem aga kvaliteetselt, iga korraldatud üritus peaks lisaks õdusalt veedetud ajale ka midagi õpetama. Oluline on, et majast lahkudes ollakse mingi teadmise või oskuse võrra targemad. Rahvamajad ei ole koolid, kus õpetusi jagatakse tundides ja korraldatakse teadmiste kontrolli. Meie tegevuse ülimaks sisuks peaks olema hingehariduse andmine ja väärtuste jagamine - kas see alati õnnestub, ei ole teada. Aga oleme teel sinnapoole.
Per aspera ad astra!

Ajalugu

Vana-Vigala Rahvamaja hoone (avati Vigala Maakultuurimajana) sai valmis 1989. aastal ning sügisest alustati värske hooga toimetamist. Tegelikult võiks mainitud asutust pidada Kesk- Vigala Kultuurimaja järeltulijaks, kuna peale uue hoone valmimist, sealne tegevus lõpetati ning Kesk-Vigala kultuurimaja oli aastaid Vana- Vigala rahvamaja allüksusena arvel.

Kui haarata kinni selle fakti sabast, siis oleks kultuuritaust muidugi palju kopsakam ja värvilisem. On teada, et „Vigala Muusikaselts", mille põhikiri kinnitati 1893. a sai omale seltsimaja Kesk-Vigalasse juba 1915. aastal. Aga kuna vastav uurimustöö on tänaseks tegemata, peame siiski pöörduma tagasi aastasse 1988.

Kultuurimaja esimene tööpäevik on alustatud 1.07.1988, millest järeldub, et kultuuritegevus toimis enne maja valmimist. Rahvamaja esimeseks juhatajaks oli energiline ja muusikalembeline Helju Lüllmaa. Üritusi korraldati Kesk-Vigala kultuurimajas, sööklas, metskonna ruumides ja kutsekeskkoolis. Palju toimus väljasõiduüritusi teatritesse ja kontsertidele. Prooviruumidena kasutati ka lastetaia saali.

Rahvamaja ehitati kolhoos "Vabadus" eestvedamisel kolhoosikeskusesse kontorihoone (endine jaamahoone) juurdeehitisena. Projekt oli suurejooneline ja mahukas, algselt hoopis spordikeskuseks planeeritud. Peale pikki vaidlusi ja läbirääkimisi valmis 1989. aastaks siiski Raplamaa suurima saaliga klubi, mis alustas tööd Vigala Maakultuurimaja nime all. Maja haldajaks oli Vigala Külanõukogu. Lisaks klubile olid hoonesse paigutatud söökla, baar, juuksuri- ja pagaritöökojad. Kõige kauem tegutses neist söökla.

Söökla osas ja hiljem ka juuksuri ruumides paiknesid taasiseseisvus perioodi algaastatel kauplused. Kahel korral on alustanud tegevust baar. Tänaseks on kogu hoone rahvamaja kasutuses, allüksusena tegutseb siin ka Vana-Vigala Avatud Noortekeskus. Esimene pidu Rahvamajas peeti 19. oktoobril 1989. a. 1990. aastast kannab asutus Vana-Vigala Rahvamaja nimetust. 1991. jaanuaris loodi rahvamaja juurde kunstilise juhi ametikoht ja sinna asus värskelt Viljandi Kultuurikooli lõpetanud Astra Põlma, kes juba varem siin praktikal olles näiteringi juhendas. 1994. a on rahvamaja juhatajaks Astra Põlma ja Helju Lüllmaa jätkas kunstilise juhina.

1997. a oktoobrist kuni 2000. a juulini oli Rahvamaja juhataja kohusetäitjaks Arvo Roosi. 1998. aastal kaotati kunstilise juhi ametikoht.

V-Vigala rahvamaja eeliseks, mis on samas ka tema suurimaks miinuseks, on maja suurus. Majas on suur saal 340,9 m2, mis mahutab kuni 250 istekohta. Saalis asub lava laiusega 8,5 m ning sügavusega 5,5 m. Sellepärast toimuvadki suuremad ülevallalised siseüritused (Vabariigi aastapäevapidu, tantsupäev, Vigala lahtine matt jne) just siin. Ka on kino näitamise võimalus olemas vaid Vana-Vigala rahvamajas. Maja ees on suur parkimisplats, kiigeplats ja lõkke tegemise võimalus, mis võimaldab korraldada vabaõhuüritusi ning suuremaid kogunemisi. Majal on traditsioonid ja esinduskollektiivid.

On olemas materiaalne baas keraamika ja klaasitöödega tegelemiseks.

Rahvamaja miinuseks on hetkel maja ebaesteetiline väljanägemine ja ebapraktilisus kultuuritegevuseks.

Kuna maja hakati ehitama algselt spordisaalina, siis puudub korralik lava ja ringide tegevuseks vajalikud ruumid. Hetkel jääb vaid loota, et maja läheb ümber projekteerimisele ja seejärel ka kapitaalremonti.

Esimesed ringid:

• Pereklubi (Mare Ülemaante) 1987
• Pensionäride klubi 1987 tegutseb vahelduva eduga tänaseni, nüüd küll raamatukogu külje all
• Naisansambel (juhendaja Helju Lüllmaa) 1988
• Võimlemisring (juhendaja Kersti Ruus) 1988
• Käsitöö (juhendaja Hille Reppo) 1988
• Aeroobika (juhendaja Karin Tõldmaker)
• Rahvamuusikud (juhendaja Helju Lüllmaa) 1987
• Naisrahvatantsurühm 1985 (juhendaja Merike Hints, Helmi Hiibus (1989-91), Loide Enni (1991-1994) ja Krista Tõldmaker(1994 - ... )

Folklooriselts "Kiitsharakad"

Tänaseks on tantsurühmast võrsunud folklooriselts "Kiitsharakad" (24.02.2002). Folklooriselts koondab endas tantsu ja laulu ning pillimänguhuvilisi inimesi mudilastest täiskasvanuteni. Lisaks naistele on tantsima pandud ka mehed ning moodustatud segarühm. Folklooriselts on osalenud erinevatel folkloorifestivalidel, tantsupidudel, korraldanud õppepäevi ja Vigala laste folkloorilaagrit. Rahvatantsuga on käidud esinemas ka välismaal (Saksamaal, Soomes, Ungaris ja Austrias).

Ansambel "POLIC"

VIA "POLIC" oli valdavalt Vigala noormeestest koosnev punt, kes algselt tegutses hoopis Sipas. Peale uue maja valmimist hakkas ansambel oma proove tegema juba Vana-Vigalas. "POLIC" põhikoosesisus mängisid:
• Raivo Kalso - kitarr ja vokaal

• Valdo Nööp - kitarr

• Veljo Nööp (Andres Tõldmaker) - trummid

• Andrus Kanter - süntesaator

• Vello Teern (Ahti Hints) - basskitarr

• Aare Põlma - helitehnik Vigalas tegutseb muusikuna ansamblist ainult Raivo Kalso, kes käib oma lugusid esitamas koos Meelis Pappega ansambel "RMP" nime all. Raivo Kalso on ansambli repertuaari parimad palad andnud välja sooloplaadina "Poolel teel" ja koostöös Valdo Nööbi ja Maret Ermiga CD-l "Üksik muusik".

Kino

1989. aasta detsembrist sai Vana-Vigala rahvas võimaluse vaadata kino ka rahvamajas. Varem näidati kino vaid Vigala Maakutsekooli juures olevas kinosaalis. Rahvamajas hakati kino näitama kahel päeval nädalas, eraldi näidati ka videofilme. Kinomehhaanikuks oli Arvo Roosi.

1994. aastal lõpetati regulaarne kino näitamine ja kinomehaaniku töökoht kadus. Aastatel 2000 - 2009 toimuvad kinoõhtud algselt kaks korda nädalas, hiljem korra ning lõpuks valikuliselt (Eesti ja kassafilmid). Kino käis näitamas Hans Veimann Märjamaa kinost "Helk". Kino näitamine hääbus seoses kinotehnika aparaatide aegumise ning publiku huvi languse tõttu.

Vana-Vigala näitetrupp "Topelt- Kiiks"

Näitetrupi esimene ülesastumine publiku ees toimus 23.02.1990. Esitati A. Kitzbergi külakomöödiat "Kosjasõit". Sellest ajast alates on trupp järjepidevalt tegutsenud, tuues lavale 1-2 näitemängu aastas. Tänaseks on publikuni jõudnud 28 lavastust. Trupi tegevusest on osa võtnud üle saja inimese.

Alates 1998. a on esitatud suviti külatükke Sillaotsa Talumuuseumis, viimastel aastatel on suvelavastustes olnud tegev ka Valgu näitering "M.O.T.T.". Trupp on osalenud Raplamaa Teatripäevadel, Külateatrite festivalil, Lääne-Eesti näitemängu päevadel ja kahel korral rahvusvahelisel teatrifestivalil "Braižas" Leedus.

Trupp on toonud koju mitmeid preemiaid. Menukamateks lavastusteks on olnud: A. Kitzbergi "Kosjasõit" (1995, 2007), "Kiiksuga peiud" (1995), P. King "Farss pastoraadis" (1997), A. Aykborn "Kallid külalised" (1998), M. Kalda "Seitse tähte taevasõelas" (2001, 2011), H. Lumet "Rummu Jüri" (2004), M. Raud "Kirves ja kuu" (2005), A. Kivirähk "Kalevipoeg" (2008) ja H. Raudsepp "Mikumärdi" (2008). Alates aastast 2000 tuntakse näiteringi "Toplet-Kiiks" nime all. Trupi tuumiku moodustavad hetkel Anu Otti, Riina Asumets, Andres Kikas, Roland Saar, Jaan Kuusik, Hannes Sassi ja Ants Pütsepp.

2011. aastal oli trupi külalislavastajaks Anne Andrejev, kelle käe all valmis A. Tšehhovi lavastus "Abieluettepanek". Sellel suvel jõuab vaatajateni H. Raudsepa etendus "Vedelvorst". Lisaks täiskasvanutele on majas regulaarselt tegutsenud ka laste ja noorte näiteringid, tuntuim neist "Hyppav Konn", kes on osa võtnud maakonna kooliteatrite festivalist ning kahel korral Vigalas Raplamaa kooliteatrite festivali korraldanud. Paljud kooliteatrist välja kasvanud noored on esinenud ka "Topelt-Kiiksu" lavastustes.

Mängukool (2000-2004) ja noortekeskus (2002-... )

2000. aastal kolis Vana-Vigala TTK ruumidest rahvamajja Mängukool, mis tegutses 2004. aastani, korraldades korra nädalas väiklastele mängulisi õppepäevi. Eriti vahvad olid mängukooli jõulu- ja kevadpeod. Kahjuks lõppes kooli tegevus seoses väikelaste vähenemisega kogukonnas. Mängukooli õpetajateks on olnud Maiga Lints, Virge Kaldma, Ilona Pappe, Raili Roosi, Liina Kikas ja Jaanika Kuusik.

Mängukooli juhendajate ja lapsevanemate tuumikust kasvas välja idee laste- ja noorte huvikeskuse loomiseks. Vanemad moodustasid seltsingu "Oma Soodu" ning koostöös Vigala Vallavalitsusega avati 5. veebruaril 2002 Vigala Noortekeskus. 2004. aastast kannab keskus Vana-Vigala Avatud Noortekeskuse nime ning on osaletud mitmetes projektides.

Noortekeskuses on loodud tänu projektitegevusele võimalused tegeleda

keraamika ja klaasitööga, on käidud õppimas kunsti Rapla Kunstiseltsis ja isegi KUMU keraamikaklassis. Kunstiringi juhendajaks Astra Põlma. On soetatud pille ja tegutsenud ka ansamblid. 2007. alustas siin proovidega ansambel "Hotel of Royals" eestvedajateks Toomas ja Veljo Lasn. 2010. alustas pillimänguga Taavi Kliss ning algselt koos Arnold Žagurski ja Urmis Veimanniga esineti pidudelgi. 2011. alustas kooskäimist ansambel "Vana- Kooli Noored" Hendrikko Juhkami juhatusel. Ansamblis löövad kaasa veel Taavi Kliss, Janis Tõldmaker ja Meeli Pappe.

Seltsing "Vigala Kunstipada"

Tegutseb alates 2009. aastast. Seltsing koondab enda ümber kunstihuvilisi täiskasvanuid ning korraldab erinevaid koolitusi ja õppereise. Õppereiside eesmärgiks on kohtumine keraamikutega ja uute oskuste omandamine. Meid on koolitanud keraamikud Merike Hallik, Margit Mald, Marget Taffel ja Piret Marks. Kunstipaja eestvedamisel on toimunud kolmel korral üritus "Vigala savipäev".

Kunstipaja aktiivsemateks liikmeteks on Astra Põlma, Mare Kivi, Ly Rumma, Ilona Pappe, Ene Raud, Ene Tikerpalu ja Lia Veskimägi.

Meie koduleht: https://sites.google. com/site/vvigalarahvamaja/Home Facebooki fännilehekülg: http://www. facebook.com/pages/Vana-Vigala Rahvamaja/218459078220616

Ülevaate koostas Astra Põlma