Jon-Pauli Eestisse sattumise lugu kõlab romantiliselt. Aastaid tagasi sattus eesti tüdruk Kadri puhkusereisil Küprosele, noored kohtusid, sädemeid lendas, varsti sündis pisipoeg Kristjan Sean. Nagu selliste lugude puhul kombeks, igatses Kadri siiski koju tagasi tulla ja kuna naise sõnul ei ole Küprosel toetused noortele peredele pooltki nii suured kui Eestis, küpses plaan naasta Maarjamaale üsna jõudsalt. Käivitavaks jõuks oli ka majanduslanguse algus, selle mõjud avaldusid Küprosel eriti kiiresti, mistõttu tundus üsna loogiline sättida elamine sisse naise kodumaal.

Mesilasvaha-nimeline töötuba

Nüüd on noored Laagris ühe Koru elumaja keldris sisse seadnud väikese värkstoa, kus riiulid on täis erinevaid puutööriistu. See kannab ärinime Beeswax. Samanimeline on Jon-Pauli isa firma Küprosel ja venna oma Inglismaal ning tähendus sellel tähekombinatsioonil on lihtne ja sobiv - mesilasvaha. See on põhiline vahend, millega mööblit poleeritakse.

Töötoa seina ääres troonib massiivne ja hoolimata pisut kulunud välimusest siiski aristokraatlikku muljet jättev puhvetkapp, tööjärge on ootamas eelmise sajandi algupoolest pärit talupoja laud, tagaplaanil köidavad pilku 19. sajandi ajapitserit kandvad nikerdustega toolileenid. Need rariteedid päästis Jon-Paul ühest prügimäele suunduvast autokastist.

Selles tagasihoidlikus meistrikojas toimetavad kõrvu kaks tegijat - pea veerandsaja-aastase kogemusega Jon-Paul ja äsja restauraatorieriala lõpetanud Triinu Eek. Beeswax teeb tänuväärt koostööd Tallinna Ehituskooli ja Haapsalu Kutsehariduskeskusega. Juba kolm aastat on käinud noored Koru tänava töötoas kooliteooriale praktilist tuge saamas. „Meistriks sellel alal teeb aastatepikkune kogemus ning meie omalt poolt aitame teha need esimesed sammud selles suunas," ütleb Jon-Paul, kes iseennast siiski hoolimata pea 25-aastasest kogemusest veel kõiketeadjaks meistriks nimetada ei tihka. Ikka tulevat ette töid, mille kallal ka tema peab tõsist vaeva nägema, selliseid, mille puhul kätteõpitud käsitööoskusest ei piisa, vaja on kujutlusvõimet, oskust improviseerida ja hirmsuurt kannatust.

„Mööbli puhastamine on väga üksluine ning tuim tegevus, aga see on ainult pool tööst. Kasuks tulevad kindlasti kunstimeel, fantaasia, nutikus, oskus ette näha lõpptoodet," mõtiskleb mees. Vahel olla ka tööd alustades tunne, et ega mõnest mööblitükist ikka asja ei saagi. Jon- Paulile meenub ühe proua USAs tehtud umbes 80-aastane suur söögilaud, mille korraliku lõppviimistluse saamiseks pidi mees seda lakkima mitmeid kordi, sest puit laki all reageeris ning jäi mulje, nagu oleks laud pisikesi veepiisku täis. „Seda lauda ma vist puhastasin, peitsisin ja lakkisin umbes 5 korda, kuni tulemus oli selline, nagu tahtsin," kirjeldab Jon-Paul ühe mööblitüki uuesti elule aitamise protsessi. Nii et kaht omadust - kujutlusvõimet ja kannatust - peab mees kõige olulisemateks omadusteks restauraatori puhul. Ja kirge, kirge tehtava vastu ka.

Eestlane alles õpib hindama

Eestlased veel antiikmööblit oma koduse interjööri vürtsitamisel väga hinnata ei oska. Jon-Paul on ise ostnud näiteks tuhande krooni eest puhveti, mille hind hea meistri kätetöö tulemusena võiks maksta pea 30 korda rohkem. „Mulle tundub, et Eestis on praegu selline aeg, kui tahetakse kõigest möödunust vabaneda. Nii emotsionaalselt, kui ka selles osas, mis puudutab kodusisustust," pakub Jon-Paul. Aga sellest hoolimata on väike, küll mitte rikkaks saamist, aga äraelamist võimaldav, turg ka restaureerimisäris. Kundesid on seinast seina - nii suurema rahakotiga disainiinimesi kui ka üksikuid tellimusi, kus esivanemate vanaaegset vurhvi mööblitükk oma kodu ilmestama valitakse. Segu vanast ja uuest olevat siiski üsna populaarne „Paljudes Londoni ultramoodsate korterite sisustuses kasutatakse aktsendina ret romööbl i t või antiikmööblit. Ma usun, et Eesti on ka sinnapoole teel," pakub Jon-Paul. Vanamööbli kasuks räägib mehe sõnul ka kvaliteet, vanasti tehti mööblit täispuidust ja hingega, tänasel päeval kasutatavat saepurulaudu ja puiduimitatsiooni ei tuntud. Lisaks veel vanamööbliga kaasas käivad lood ja legendid, millele ei saa vastu kui tahes moodsad uue aja vormilahendused ja disainivõtted.


Enne...

Vanamööbli restaureerimine on oma olemuselt puhas käsitöö, ajamahukas sealjuures. Ja käsitöö teadagi on kallis. Ometi on omaniku sõnul hinnataset väga raske kirjeldada. Kõik tööd on tegelikult erinevad ning nii ei saa ka öelda, et söögitoolidel on üks hind ja kirjutuslaudadel teine. „Söögitoolide täisrestaureerimine (puhastamine, parandamine, viimistlemine) algab sajast eurost ühe tooli kohta. Tappide liimimine või istmel kanga vahetamine on muidugi tunduvalt odavamad. Osadele töödele oleme andnud ka hinnavahemiku, sest alguses on võimatu öelda, mis ees ootab täpselt. Samas, kui oleme kliendiga mingis konkreetses hinnas kokku leppinud, siis seda me ei muuda, isegi kui töö käigus selgub, et tegelik töömaht on tunduvalt suurem," julgustab Jon-Paul siiski huvilisi uurima.


... ja pärast

Ja kuigi peamiselt on Beeswaxi tegevus antiikmööbli restaureerimisele suunatud, võib firma poole ka pöörduda igasuguste probleemidega, mis on seotud koduse mööbli, uste, treppide ja akendega. „Pea pool meie töödest on tegelikult eelmise sajandi mööbli restaureerimine või parandamine. Meie poole võib ka pöörduda kas siis, kui näiteks toolid kõiguvad, söögilaual on kriipsud sees või diivanikate narmendamas ja vedrud turritamas. Kõigega, mis puidust ja parandamist vajab," selgitab Jon-Paul.

Info:

Ettevõte: Beeswax OÜ

Asukoht: Koru 8, Laagri; www.beeswax.ee

Teenused: spetsialiseerunud puitmööbli taastamisele, kuid pakutakse klientidele täielikku restaureerimisteenust lukkude parandusest kuni väga kahjustada saanud mööbli taastamiseni