VANAD FOTOD: Esimene mootorpaat Eestis

Niipea, kui lumi sulama ja jää lagunema hakkas, asusid rannakülade paadimehed oma veesõidukeid korda seadma. Nii oli see toimunud põlvest põlve. Väikesel Aksi saarel algasid aga 1905. aastast uutmoodi paaditööd - hakati ehitama karveelplangutusega mootorpaate.

Aksi paaditöökoja kuldne aeg oli enne Esimest maailmasõda, mil Tallinnas leidus hulgaliselt jõukaid paadiostjaid. Sellest kirjutab oma mälestustes Harald Aksberg. "1876. aastal Aksil sündinud saarepoiss Aleksander Aksberg oli merega ja põlvest põlve päritud tehniliste arusaamadega kokku kasvanud. Paaditöid õppis ta isa ja venna kõrvalt.

Sel ajal sõideti tihti Soome ja seal, Helsingi laevaehitusdokis, praeguses Värtsiläs, ehitati toredaid sileda ehitusviisiga paate. Aleksander läks juhataja juurde ja sai loa paaditöid vaadata. Koju tulles pani ta kohe siledate paatide ehitustöö käima.

Järgmisel kevadel, aastal 1905 pani ta uuele paadile purjed peale ja läks Helsingist Eesti-ranna esimest paadimootorit ostma. Soomlased imestasid: "Vai Virossa laiteta sellaista venettä!" Mootorifirma, millega äri tehti, ostis Aksbergilt paadi ära, vastu saadi paadimootor Teräsvuori. Mootor pandi teise, selleks otstarbeks kaasa võetud paati - Aleksandri naise isa Isak Klamas oli teise paadiga kaasa sõitnud - ja sõideti koju.

Mootorpaat tõi Aleksandri kaluriellu suuri muudatusi. Varem oli ta kalade turulevedamiseks purjetanud ja isegi sõudnud Aksilt Tallinna, nüüd sõitis ta mootorpaadiga. Uutmoodi paat äratas tähelepanu, Tallinna rikastel ärimeestel tekkis mootorpaadihuvi ja paate telliti isegi edasimüügiks. Aksilt hakkas paate tellima ka tehnikafirma Schröder, mis müüs Tallinnas Ameerika kahetaktilisi Ferro paadimootoreid - ühesilindrilisi (3 hj) ja kolmesilindrilisi (25 hj).

Aleksander otsis ümbruskonnast puutöömehi ja seppasid ning kutsus nad tööle. Vahetevahel töötas saarel kuni kümme töömeest. Mootorpaate ehitati palju, mõni paat tehti isegi vene sõjaväele. Tallinna linnapea Lender ja ehitusülem Tabur tellisid 45 jala pikkuse puksiirpaadi 25-hobujõulise Bolinderi mootoriga. Raamatukaupmehed Ploompuu ja Pihlakas tellisid 50 jalga pika, kolmesilindrilise 25-hobujõulise Ferro mootoriga turistipaadi. See oli suurim Aksilt tellitud paat ja hakkas sõitma Tallinna-Pirita liinil. Paadi kiirus ilma lastita oli 10 sõlme. See paat oli pardale võtnud kuni 200 inimest. Hiljem arenes sellest Tallinna Laevaühisus. Ka endale ehitati ilusaid kala- ja reisipaate.

Kui algas maailmasõda, langes rubla kurss peaaegu nullini. Nii juhtuski, et ühe kontrahti järele, mis oli sõlmitud enne sõda, ehitati 8-meetrine mootorpaat, mille tellija vägisi ära võttis. Lepingu järgi saadud raha eest sai osta 65 kg rukkijahu."

Mootorpurjekas Finland u 1914. Selle paadi ehitas Aleksander esialgu oma pere jaoks, kuid kohe ilmus ostja, kes andis paadile nimeks Finland. Aleksander ise on paadis vasakult teine. August Luusmanni foto