Vanamõisa kavandatakse tulevaks suveks suurejoonelist spektaaklit


Vanamõisa kavandatakse tulevaks suveks suurejoonelist spektaaklit
Foto: Andres Putting

Vanamõisa Seltsimaja juhataja Ene Jürna peas võtab juba päris konkreetseid plaane idee, kuidas erinevate külakeskuste teatriusku tegelased ühe projekti alla koondada ja korralik näitemäng maha etendada.

Legendid ja fiktsioon läbisegi

Suurejoonelise spektaakli sisuks saavad olema erinevad legendid, kasutatakse kas juba olemasolevaid - rahva suus ja kirjasõnas talletatud lugusid, aga kirjutatakse ka juurde. Projekti tööpealkirjaks ongi hetkel „Vanamõisa legendid" ja kuna Eestit on õnnistatud suisa 13 samanimelise külaga, siis pärimusi kogutakse ka neist teistest Vanamõisatest. „Samas on plaan kirjutada legend ka näiteks Wannamoisa segakoorile, samuti oma lugu seltsimaja väikestele flamenko tantsijatele, seega ühenduvad etenduse sisus nii fiktsioon kui pärimused," tutvustab Jürna. Üldse on eestvedajal selline visioon, et iga kant ja selle inimesed saavadki omale päris oma legendi maha mängimiseks. Veebruari alguseks peaksid need dramaturgi käe all kokku kirjutatud saama.

Dramaturgi pliiatsi võtab projektis enda peale noor mees Lavakunstikooli teiselt kursuselt - Kaur Riismaa, lavastajaid on suisa kolm - üks neist samuti lavaka üliõpilane Auri Jürna, teine Laagris tegutseva näiteringi juhendaja Ülle Mängli ja Jõgisoo seltsimaja näiteringi juhendaja Marika Kattel.

Kogukond on oodatud kaasa lööma

Praegu on projektis osalemiseks andnud oma jah-sõna juba Ääsmäe, Vanamõisa, Jõgisoo, Hüüru, Tuula-Pällu ja Laagri kandi seltskonnad, lisa võetakse ka lähinaabritelt - Harku vallast Kumna ja Vääna külast. Kui aga on Saue valla teistest sektoritest inimesi, kel põleb hinges lavalaudadel etlemise unistus, tasub Ene Jürnaga ühendust võtta. „Lisaks näitlejatele tahaksime kokku panna ka etenduse bändi, niiet kohalikud pillimehed on väga oodatud. Kostüümide kujundamisel vajaksime ilmselt paikkonna käsitöömeistrite abi," julgustab Jürna huvilisi kontakteeruma.

Kogu projekt saab suures osas baseeruma vabatahtlikule osalusele. „Selle eesmärgiks on tõesti kogukonnale koos tegutsemise ja ühise hingamise pakkumine," ütleb Jürna. Kogu jõupingutus päädib varasuvel juunikuus suure etendusega, kui huvi on, siis kindlasti ka rohkemal, kui ühel korral. Hoolimata vabatahtlikust ja tasuta osalemisest, neelab sellise teatriprojekti korraldamine siiski ka omajagu eurosid. Vallaeelarvest ei ole hetkel selle jaoks sentigi taotletud. Nimelt on eestvedajatel kavas finantseerimistoetust taotleda hoopis Kultuurkapitali fondidest, Kohaliku Omaalgatuse programmist ja Nelja Valla kogu meetmetest.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare