Samal koosolekul valiti seltsi liikmete hulgast 5-liikmeline komisjon põhikirja väljatöötamiseks. Juba 24. veebruaril andis komisjon teada, et ühisuse asutamine on võimalik ja väga vajalik. 31 liiget teatasid kohe, et nemad astuvad ühisuse liikmeks. Asutajate koosolek toimus 6. märtsil, kus võeti vastu põhikiri ja nimetati pank „Vändra Laenu-Hoiu Ühisuseks".

Asukohaks määrati Vana-Vändra alevik, tegevuspiirkonnaks Vana- ja Uue-Vändra, Lelle ja Käru vallad ning Viluvere küla. Põhikirja kinnitamise palvekirja valmistasid kooliõpetaja Heinrich Avikson, vallasekretär Karl Riimann ja ärijuht Ernst Tetsmann. Kinnitamisele saadetud põhikirjale kirjutasid alla 20 isikut. Igaüks neist andis liikmekäenduse: ,,Tunnistan, et olen oma varanduse täielik peremees, ei ole muude laenu- ja hoiuühisuste liige ja kohustan ennast vastastikku ühisuse asjus vastutama".

Avamise koosolek toimus 24. augustil. Seal tehti teatavaks, et põhikiri on kinnitatud. Isiklikuks laenuusalduseks määrati kuni 300 rubla ja pandiga tagatud laenu ülemmääraks 1000 rubla. Tehinguid hakati tegema 31. augustil. Esimesel päeval tasusid 24 liiget osamaksu kogusummas 525 rubla, kaks liiget tasusid terve maksu, mis oli määratud, s.o.100 rubla isiku kohta.

Esimene aasta lõppes küll puudujäägiga, aga juba teisel, 1909. aastal tegevus elavnes. Laenu tarvitati rohkem kevadeti: uudismaa harimiseks, tõukarja muretsemiseks ja talude ostmiseks. Aasta lõpuks oli pangal juba 120 liiget. Laenu tarvitamine tõusis eriti 1912. - 1914. aastal. 1914. a. lõpupoole, mil algas Maailmasõda, hakkas liikmete arv vähenema. 1915-1917 hakkasid põllumajanduse hinnad tõusma. Siis tasuti rohkesti laene, nii et jäi vaba raha järele, mis omakorda paigutati Vene riigi väärtpaberitesse, mis kahjuks hiljem, revolutsiooni ja valitsuse muutumise tagajärjel kõik oma väärtuse kaotasid. Saksa okupatsiooni ajal tuli panga tegevus peatada.

Peale Eesti Vabadussõda hakkas aga tegevus vähehaaval taastuma. Nime „Vändra Ühispank" all hakkas ühisus tegutsema 17. juunist 1920. a.

Kõik järgnevalt toimunud majanduskriisid ja ikaldused halvasid panga elu. Üldine majanduskriis viis maksejõuetusse kohalikud kaubatarvitajate ühisused, kus pangal tuli suuri kahjusid kanda. 1934. aastast hakkavad asjad paremuse poole liikuma. 1938. aastal oli panga ümber koondunud juba üle 570 liikme. Panga majanduslik seis muutus kindlamaks.

Pangal on olnud alevis mitmeid asukohti. 29. dets. 1912.a. kolis pank karskusseltsile „Hallik" kuuluvast majast (tänase lasteaed ,,Mürakaru" keskmine maja) Kirikarule Vändra Rahva Hariduse Seltsi uude majja. Pank oli seltsi maja ehituse toetuseks annetanud 3000 rubla.

Kuna ehituskrundi saamisega oli raskusi, oli Mats Tõnisson nii lahke, et pakkus koolimaja ehitamiseks maad oma Kirikaru talust. Mõeldud oli maja tütarlaste koolina, aga kuna tütarlaste kooli avamine võttis aega, said seal 1913. a. ,,kodu" kõik Vändra seltsid. Kaua ei saadud seal töötada, kuna majanduskriis halvas ka hariduse seltsi tegevust ja pank ei jõudnud suurt keskküttega varustatud kivimaja soojendada. Külma eest põgeneti 17. dets. 1916. a. Tarvitajate Ühisuse kaupluse hoonesse (vt. VT sept.2011), kuhu jäädi 15. aug. 1926. Sealt koliti edasi lahedamate ruumide tõttu Kristjan Pärteli / Pertel/ majja, mis asus Vana-Vändra vallamaja kõrval. /Hävis juulis 1941.

Täna on sellel kohal maja Vana tn 73/. Juulis 1938 asus pank tööle Johan Kallaspoliku majas /täna Vana tn.67/. Pank sai seal 3 avarat ruumi, mis sisustati uue mööbliga. Sama aasta 28. augustil tähistati suurejooneliselt panga 30. sünnipäeva. Pidu toimus tuletõrjemaja aias. Ettekannetes rõhutati seda, kuidas ühispank on suutnud läbi raskete aegade ja majandust juurteni vapustanud tormides edu saavutada ja jääda Vändra majandusliku elu keskuseks. Tolleaegne juhataja oli Aleksander Kenkmaa. Pank oli avatud igal tööpäeval kl. 9-15. Telefon 49. Pank oli Eesti Rahvapanga korrespondentvõrgu liige. Panga korrespondendiks oli veel Pärnu Eesti Laenu-Hoiu Ühisus.

Kolmekümnendatel aastatel Joosepi-nimelise mehe poolt kirjutatud luuletuses „Hümn Vändrale" oli panga kohta kirjutatud nii: ,,Kui Sul on rahapuudus ränk, siis ainus paik on Vändra pank, kus Laam ja Reimann lahkesti seal laenu andvad sinule". Rahvas laulis seda hümni viisil ,,Kas ema südant tunned sa?" 1941. aastal sai pank uue pinna Tarbijate Kooperatiivi majja ja juba mõned aastad hiljem koliti Utso majja /kauaaegne kohvik-söökla/.

Septembris 1951 avati majas V. Kingissepa tn. 94 NSVL Riigipanga Vändra osakond. Pank töötas seal 1963.a. kevadeni. Osakonna juhatajateks olid nende aastate jooksul Anatoli Golovatõi, Sinaida Balabanova- Nigulihina ja Oskar Tõnissaar.

Pangas töötasid kõrvuti eestlastega sõbralikud venelannad Valeria Klimova, Ksenia Tolstovrova, Erlanda Salimova, Maria Bereznaja jt.

Tänan südamest abi eest pr. Ilme- Rutt Rõuku ja Jaan Laasalu tütart pr. Meery Laasalu. Kasutatud on ka andmeid raamatust „Eesti krediidiühistud", ilmunud Tartus 1940.a.
Foto: Vändra Teataja

Pangatöötajad juhataja Oskar Tõnissaare ajal: (istuvad) Kai Uuli, Urve Mäeltsemees, Evi Milvek, Linda Viies. Seisavad: Oskar Tõnissaar, Johannes Schenbuch, Mare Tölp, Aino Lorents, Aili Salumäe (Lorents), Velli Otsma, Elle Kalmet, Ilme-Rutt Rõuk, Rein Lumiste, Malle Tammepõld.

Foto: Vändra Teataja

Ühispanga nõukogu liikmed 1938.a Juhan Pärmann (alev), Karl Liivak (alev), Jaan Tiitus (alev), Aleksander Kenkmaa (alev), Mihkel Kask (alev). Seisavad: Voldemar Pärnoja (Kirikumõisa), Jüri Tamm (Tammeõue), Ado Pärn (Sikana), Jaan Laasalu (alev, töötas pangas 1927-1949), Hans Sildeberg (Rätsepa), Ernst Riipulk (Kõrevere).