Sealjuures pole tähtsust, kes kellega liitub, vaid milliseks kujuneb
moodustuva omavalitsusüksuse majanduslik ja sotsiaalne võimekus. Sellega
haakub mitu olulist küsimust - milline saab olema omavalitsuse nägu,
mis on tema eripära, millega paistab ta silma teiste omasuguste ees?
Praegune Saare vald on orienteerunud väga selgelt kolmele tegevusvaldkonnale. Nendeks on metsatööstus, põllumajandus ja turismindus. Samas pole hetkel ükski nendest võimeline olema piirkonna arengumootoriks, eestvedavaks jõuks, mis tagaks inimestele konkurentsivõimelised töökohad ning võimaldaks arendada piirkondlikku ja kogukondlikku, tulevikku suunatud infrastruktuuri. Kuigi töötukassa ametlike andmete alusel on tööhõivega Saare vallas kõik korras - vaid 26 töötut, kellest 2 on pikaajalised - on tegelik olukord märksa komplitseeritum.
Paljud inimesed on sunnitud tööle asuma väljaspool Eestit, rahva arv vallas üha väheneb, elanike keskmine vanus suureneb ning konkurentsivõimelistest palkadest ei tasu rääkidagi. See, et valla suurimateks tööandjateks on vallavalitsus koos vallale otseselt või kaudselt alluvate asutustega ja Voore põhikool, räägib iseenda eest.
Kes selles kõiges süüdi on, pole antud juhul oluline. Oluline on eelkõige see, mida me teeme ja millises suunas liigume, ehk kes me oleme tulevikus. Keegi tark inimene on ütelnud: „Selleks et saada tugevaks, peaksid 90% oma energiast pühendama tulevikule ja vaid 10% sellele, mis on olnud minevikus."
Tuleviku loomine on märksa keerulisem kui elada minevikus. Lihtne on eksida, sest tundmatuid tegureid on palju. Riskide vähendamise ainsaks võimaluseks on teha põhjalik taustauuring. Saare vallas puuduvad arvestatavad maavarad, mida kasulikult ekspluateerida.
Looduslik ressurss võimaldab küll tegeleda nii põllumajanduse kui ka metsandusega, kuid suurtootmisel baseeruva põllumajanduse tööjõuvajadus on väga väike.
Metsandus vajab tööjõudu veidi enam, kuid ka siin tuleb arvestada tööjõuvajaduse vähenemisega tulevikus ning igale inimesele lihtsalt ei sobi raske metsatöö. Kuna vald paikneb Peipsi suvituspiirkonna vahetus läheduses, on meie suurimaks võimaluseks jätkuvalt arendada turismiettevõtlust. Head tööd teevad sellel suunal peamiselt valla toetusest elav SA Saare Valla Kultuuri- ja Turismikeskus Kalevipoja Koda ning erakapitalil baseeruv OÜ Valerii. Samas ei suuda alles lapsekingades turismisektor eriti mõjutada valla majanduslikku võimekust tervikuna.
Valla üheks võimaluseks on tegeleda inimestega, kelle vanus ületab 50 eluaastat. Need moodustavad riigi elanikkonnast juba ligi 40%, Jõgevamaal 43% ja Saare vallas 50% ning nende osakaal kasvab pidevalt. Tavapäraselt on selles sihtgrupis harjutud nägema eelkõige probleeme ja isegi ohtu Eesti riigi püsimisele, kuna nad kasvatavad riigi kulusid midagi vastu andmata.
Nooremad vanusegrupid on harjunud, et eakate probleemidega tegelevad kas sotsiaaltöötajad, pensioniamet, pensionäride ühendused või hooldekodud. Samas on pool miljonit vanemaealist inimest (Jõgevamaal 12_ 000, Saare vallas ligi 600) ideaalne sihtgrupp sotsiaalse ettevõtluse arendamiseks.
Eksisteerib rida probleeme, mida erinevad riiklikud instantsid pole suutnud seni lahendada. Nendeks on vanemaealiste inimeste täiendja ümberõpe, nende vaimne ja füüsiline aktiviseerimine, riikliku pensioni kõrvale täiendavate sissetulekuallikate loomine ja eakatele tervisejulgeoleku tagamine.
SA Saare Valla Aktiviseerimiskeskus on eakate tegevussuunal töötanud juba ligi aasta. 2013. a juunis toimus Voorel konverents „Eakate aktiveerimine läbi põlvkondadevahelise koostöö", samal aastal loodi samanimeline eestisisene koostöövõrgustik, 2014. a avaneb projekt „Hooldekodude koostöövõrgustikud kui võimalus hooldust vajavate eakate elukvaliteedi tõstmiseks" (rahastaja on positiivse otsuse teinud), Voore piirkonna vanemaealiste inimeste baasil on loodud seltsing Ühine Kodu, läbiviimisel on mitmed eakatele suunatud koolitused projektijuhtimise ja suguvõsa uurimise vallas, rääkimata erinevatest vaba aja üritustest.
Siiski on need vaid esimesed sammud sellel teel. Pikemaajaliseks sihiks võiks olla vanemaealistele inimestele kaasamis- ja koolituskeskuse loomine, mis pakub teenuseid nii tööhõive, vaba aja sisustamise, tervislike eluviiside arendamise, käsitöö- ja aiasaaduste ühisturustamise kui ka koolituste vallas. Sihtgrupina ei tohiks sealjuures näha ainult Saare valla seeniore, vaid inimesi vanuses 50 a ja enam üle Eesti. Riigis puudub selline kompleksne keskus, vajadus taolise asutuse järele muutub aga üha suuremaks.
See on suur ja ressursse vajav ülesanne, millega aktiviseerimiskeskus üksi kindlasti toime ei tule. Selle tõttu on aruteludesse kaasatud nii Saare Vallavalitsus, SA Kalevipoja Koda, Jõgevamaa Pensionäride Ühendus, seltsing Ühine Kodu kui ka Kääpa piirkonna eakate esindajaid. Edaspidi pikeneb nimekiri veelgi.
Mida tähendab vanusesõbralik Saare vald ettevõtlusele ja vallale tervikuna? Eelkõige tähendab see uusi võimalusi äritegevuse arendamiseks, uusi töökohti, mis on seotud eakatele erinevate sotsiaalsete teenuste pakkumisega, kvali_ tseeritud, distsiplineeritud ja lojaalseid töötajaid, lõppkokkuvõttes aga valla elanike arvu ja rahulolu kasvu ning piirkonna positiivset tuntust. Seda me ju lõppude lõpuks tahame.