Sooje ning mugavaid vammuseid kanti sandema ilmaga kuni sajandi löpuni. Pruudid ning titeemad kandsid vammust ka ilisemal ajal.

Tagansörve naeste vammused keivad lühised, Ansiküla omad ulatuvad pölist saati. Vammuse pitkus on sedasi sätitud, et kuueviirad ning pölleilu kenasti välja paistaks. Esialgu oli vammusel umbest üks volt keske selga. Pärastpoole tegid jöukamad naesed oma vammustele isigid 7-9 kurdu.

Sörve emaste vammuse kailaouk keib suur, eest kandiline ning tagand kolmnurkne. Keik see ilu, mis naesel kaila ümber on, piab kenasti niha olema! Kailaougu serv lüiakse üle punase riidega - umbest kut kuueabugid. Leina aegas on veerded mustad vöi tumesinised. Vammusega kantakse Sörves ka aburätigud - rätigu tagumine nurk vammuse peel, eesmised sehes.

Sörve üleriided ömmeldakse eleallist tüssist. Tüss on kangeks uhutud toimne villane kangas: paks, köva ning raske. Tüss peab kinni nii tuule kut vihma. Praegast pole söukest riied kusagilt saaja. Tüssiasendajaks saab osta elealli täisvillast mantliriiet ning selle pesumasinga „tüssisemaks" uhtuda. Keikse öigema riide saad, kui kanga ise valmis kujud ning naesed abi tüssi uhtuma kutsud.

Kui kedad omale vammust ömmelda tahab, siis sobiva löike levab siit:
Kaarma, M., Voolmaa, A., Sumera, M. Eesti rahvarõivad. Rahvarõivaste valmistamisjuhend. Tallinn 1981.

Ammukeri naeste käest vöib alati abi küsima tulla!

Tammeougu Mari
aabits@salmevald.ee
____________________________________________

Allikad:
Kaarma, M. ja Voolmaa, A. Eesti rahvarõivad. Tallinn 1981;
Kaarma, M., Voolmaa, A., Sumera, M. Eesti rahvarõivad. Rahvarõivaste valmistamisjuhend. Tallinn 1981.
Lonn, V., Niit, E. Eesti murded VII. Saarte murde tekstid. Tallinn 2002.
Piiri, R. 2007. Eesti talurahva ülerõivas 19. sajandil.
Soorsk, M. Saare maakonna rahvarõivad. Kuressaare 2008.
Värv, E. Kuidas Saare maanaised 19. sajandil riides käisid. Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2001-2002. Kuressaare 2003.