Varbola õpilased käisid Valgus vastuvisiidil
Tervitussõnad lausus sealne õpetaja ja sotsiaalpedagoog Ene Oisalu, kes avaldas lootust, et Märjamaa valla kahe väikekooli vahel on pandud alus kestvateks sõprussuheteks. „Võiks igal aastal käia korra teineteisel külas ja tuua külakostiks midagi kuulatavaadata, " ütles E. Oisalu. Sellega olid kõik nõus.
Sõbrapäeval käisid Valgu õpilased Varbolas vahva näidendiga külas. Varbola lapsed tõid külakostiks muusikalise kava, kus kõigil õpilastel oli mingi osa. Esimesena kanti ette väike etüüd „Varbola kool", sellele järgnesid laulud Keiti, Pärl-Maria ja Jasmini esituses, neljanda klassi õpilased esitasid pala flöötide ja rütmipillidega, kava lõpetas regilaul.
„See oli liigutav, mida te tegite!" võttis Ene Oisalu nähtud esinemise kokku. Järgnesid lõbusad ühismängud. Lahkudes anti kaasa tänusõnad ja kommid ning korrati mõtet, et kohtume järgmisel aastal uuesti.
Päev varem matkasid Varbola kooli õpilased Jalase rabas. Matk algas Ohukotsus kaunis palumetsas, kus lapsed vaatlesid mustikavarsi. Järgmisena jõuti mõne aasta eest tulest rüüstatud lagendikule, seal oli näha paepinnas, kus kasvasid haruldased käpalised. Paepealsele järgnes tükk aega rabas sumpamist ja igaüks pidi väga hoolega jälgima, kuhu astub. Mõne aja pärast jõuti laudteele ja seda mööda imekauni Sõbessoo rabajärveni. Järve ääres tehti väike peatus, imetleti kaunist loodust, joodi vett ja söödi komme.
Edasi kulges tee rabas mööda laudteed, seejärel mindi üle põllu, kus kasvasid kaunid kullerkupupuhmad. Matka lõpuks oli jäetud ekstreemne metsa läbimine, täis tuulemurdu ja lõhnavaid piibelehti. Kogu tee kuulsid lapsed erinevaid linnuhääli, meeldejäävamad olid ööbiku laksutamine ja käo kukkumine. Kogu matka jooksul jälgiti ega kuskil maas prügi pole ja kui nähti, korjati üles. Tagasi tuldi väsinute, kuid rõõmsatena.
Ajas veel kaugemale minnes, oli volbripäeva hommikul Varbola kooli suurtel nõidadel ja väikestel nõiahakatistel külas Toomas Prantsibel, kes vestles lastega Lõuna-Ameerika ämblikest ja näitas mitmeid põnevaid isendeid.
Päeva lõpus kogunesid võimlas I-IV klassi nõiad, kokkusaamist juhtis 586aastane peanõid oma käsilastega. Väikestele nõidadele korraldati temaatiline viktoriin, lisaks tuli igal võistkonnal kokku panna hr Skelett ja pidada meeles nõid Surra-Murra koduloomade ämblike asetus võrgul.
Koos tantsiti hoogsaid nõiatantse. Kõik väiksed nõiad olid tublid, väärides oma nime ja said maiuspalaks „konnakulleseid". Nõiad osalesid suure ja väikese „kaunima" nõia valimisel. Suurtest nõidadest osutus valituks Surra- Murra ja väikestest Pärl.
