Vastlapäeva vallatused Suislepas
Mustlast istus bussi pea kolmkümmend mudilast, Vambolast lisandus sama palju ja Suislepa mudilasi ei suutnud tuisus kokku lugeda.
Vastlaliust võõrsil loobusid seekord Kärstna põngerjad, sest ega võõras tuisk 50sentimeetristega nalja mõista, turvalisem on oma liumägi.
Juba palju aastaid on Tarvastu valla lasteaedadel kombeks osa üritusi koos teha, et ikka lastele rohkem rõõmu pakkuda. Eks selline koostöövorm organiseerijatelt rohkemat nõua, aga samas on see hea võimalus sõpru näha, kogemusi jagada ja kolleegidele südamega tehtud töö eest pai teha.
Bussitäit lapsi tervitasid lustakad ja väga ilusad lumememmed, kes ülesanded ehk vastlatralli rajad kätte juhatasid. Hirmus, et lõbu lisav tuisk võib otsa saada, kiirustasid kõik seltskonnad kohe tegudele. Paras pähkel oli kilomeetrine matkarada, aga visadus viib sihile ja loobujaid oli vähe. Pikk liug kõrgelt mäelt meelitas kõiki ja oli tõeliselt tore ka täiskasvanutele, kes lastega koos lustisid. Staadionil said lapsed seaketast veeretada ja ühes mängupesas sai lumejooksu proovitud. Vaieldamatult oli oodatuim seiklus reesõit, mis kogu ürituse vägagi meeleolukaks vormis. Selle eest tänusõnad Liivaku pererahvale ja nende imetoredale suksule.
Lõbusa päeva lõpetas lõkketule paistel koos lumememmede perega vastlakuklite söömine. No ei teinud tuli memmedele liiga, hoopis laulma hakkasid. Ja kartus, et vahukoor tuisuga suhu ei jõuagi, osutus ka asjatuks, ning vahukooresed mütsid - kindad kedagi ei seganud. Lastevanematele lohutuseks lõik vastlapäeva kommetest Vikipeedia vahendusel: „Vastlarasva sõrmedelt ära ei lakutud ja palgeid rasvaläikest puhtaks ka ei nühitud - muidu pidavat suvel terariistad kõik kergesti sõrme hakkama". Jah, meile on laste ohutus väga tähtis ja ehk saime nii vanu kombeid austades oma väikese panuse anda.
Täname tegijaid toreda elamuse eest, vallavalitsust sõidu organiseerimise eest, bussijuhti ohutu sõidu eest ja lapsevanemaid usalduse eest.
