Vanasti oli kõige iseloomulikum tegevus vastlapäeval liulaskmine, mille juurde kuulusid vastavad laulud. Tegevuse peamine eesmärk ning laulude keskne teema oli eelolevaks aastaks heade pikkade linade saamine. Vastlalaulude all mõeldaksegi harilikult liulaskmise juurde kuuluvaid liulaule, mida hüüti või lauldi tavaliselt mäe peal enne allasõitmist. /Berta, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas/

Pühapäevastel liulaskjatel laulu just kellelgi suust ei tulnud, aga toredaid hüüdeid, kilkeid ja naeru oli küllaga. Värskelt sadanud lumega algul libisemist eriti ei olnud, aga iga korraga läks sõidurada paremaks ja varsti libises nii mõnigi kelgutaja pea spordiväljakule välja. Kelgutamises olid kõik osalejad väga tublid.

Vastlapäeval söödi seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder - enamasti tangupuder, mis rituaalse toiduna kuulus pühade lauale. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. /Berta, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas/

Kultuurimajas seajalgu ei pakutud, aga hernesuppi ja teed küll, osaleti ka vastlapäeva viktoriinis.

Kokkuvõttes:
I koht võistkond "Nurjaläinud saunamaraton"
II koht võistkond "Kollane kanuu"
III koht võistkond "Simso väikesed"

Aitäh tulijatele ja olijatele - kes kohal olid, selle linad kasvavad ja tegemised õnnestuvad!

Aitäh abilisele Alina Valsile! Kohtumiseni samalaadsel üritusel juba jüripäeval!