Vastse-Kuuste raamatukogu laenutuste edetabelit valitsevad Eesti autorite raamatud


Vastse-Kuuste raamatukogu laenutuste edetabelit valitsevad Eesti autorite raamatud
Õnneks ei tea need raamatukogus – kust ikka mujalt kui raamatutest – teadmisi ammutavad noored midagi ei eelarvest ega rahvaraamatukogude kohal aeg-ajalt hõljuvatest mustadest pilvedest. Foto: Mall KõppMeie Vald

Statistika näitab, et Vastse-Kuuste raamatukogu 2012. aasta laenutuste edetabeli kahekümne viie esimese hulka kuuluvad täiskasvanute osas ülekaalukalt Eesti autorite raamatud. Edetabelit juhivad Vahur Kersna "7 x 7" (26 laenutust), Milvi Lembe "Räpane äri" (19), Lea Jaanimaa "Tagurpidi valed" (18), Erik Tohvri "e-armastus" (17), Tuule Lind "Eelijapäev" (17), Marje Ernits "Leidmata" (16).

Laste osas ruulib koolikirjandus ehk õpilaste kohustuslik lugemisvara, esimese kuuiku moodustavad: Albert Kivikas "Nimed marmortahvlil", Andrus Kivirähk "Sirli, Siim ja saladused", Astrid Lindgren "Vahtramäe Emil", Eno Raud "Peep ja sõnad", Leelo Tungal "Kristiina, see keskmine", Astrid Reinla "Pätu".

Ka kirjastajad nendivad aastast rääkides, et kõige rohkem tahavad eestlased Eesti raamatuid, eestlaste kirjutatud raamatuid, eesti autorite raamatuid või Eestit puudutavaid raamatuid. Huvi reisi- ja elulooraamatute vastu on aga veidi vaibunud.

Rahvaraamatukogu seaduse kohaselt saavad rahvaraamatukogud teavikute soetamiseks riigilt toetust kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud teeninduspiirkonna rahvastiku registrisse kantud elanike arvu järgi. Vastse-Kuuste raamatukogu teeninduspiirkonda kuulus 2012. aastal 866 inimest. Riigipoolne toetussumma aastaks oli 1366 eurot ehk 1,57 eurot teeninduspiirkonna ühe elaniku kohta.

Vastse-Kuuste vald investeeris möödunud aastal meie raamatufondi 4026 eurot ehk 4,65 eurot elaniku kohta. Kokku raamatute soetamiseks niisiis 5392 eurot, mis teeb ühe elaniku kohta 6,23 eurot.

Seotud lood:

Raamatute hind on kasvanud ning hinnatõus ilmselt jätkub. Möödunud aastal oli meie raamatukogule ostetud raamatu keskmiseks hinnaks 10,20 eurot, osta saime 494 raamatut ja 34 DVD-d, st 0,6 teavikut teeninduspiirkonna elaniku kohta. Et teeninduspiirkonnast kasutas raamatukogu teenuseid aasta jooksul 553 inimest, siis ühe raamatukogu kasutaja kohta tuli välja juba peaaegu üks raamat. Nn Langi nimekiri, mille järgi tuleb poole riigi poolt antava toetussumma eest osta riiklikult auhinnatud või riigi toel valminud teoseid, meie raamatuoste ei mõjutanud.

Selle toetuse eest on võimalik soetada kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali poolt auhinnatud teoseid, riigi kultuuripreemia saanud raamatuid, lasteraamatukonkursi Põlvepikuraamat ja Nukitsa auhinna laureaatide raamatuid, Aasta Rosina ning Paabeli Torni auhinna saanud raamatuid, samuti teiste auhindadega pärjatud teoseid. Auhindade väärilisteks tunnistatud raamatuid oleme nagunii oma fondi komplekteerimisel alati silmas pidanud, nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud väärtkirjandust soetanud, eelisjärjekorras ning eeskätt lastele tellinud eesti autorite raamatuid. Lisaks kultuuriajakirjandus, mille olemasolu ühes koolimajas paiknevas meie mõõtu raamatukogus igati loomulik.

Käesoleval aastal peame leppima sellega, et saame raamatuid osta oluliselt vähem kui eelnenud aastatel. Vastse- Kuuste valla 2013-2016. aasta eelarvestrateegia prioriteedid seavad piirangu ka meie raamatukogude eelarvesse plaanitavale teavikute soetamiseks mõeldud summale. Nii tuleb 2013. aastal hakkama saada eelmise aastaga võrreldes ligi poole võrra kahanenud vallapoolse toetusega raamatute ostuks. Riigipoolne toetus elaniku kohta jääb praegu õnneks praktiliselt samaks - 1,6 eurot elaniku kohta.

Vastse-Kuuste raamatukogu jaoks tähendab see, et toime peab tulema valla poolt eraldatava 2213 euroga ning riigi poolt saadava 1331 euroga, kokku 3544 eurot. See teeb teeninduspiirkonna elaniku kohta 4,26 eurot. Võrreldes möödunud aasta 6,23 euroga on summa piirkonna ühe elaniku kohta kolmandiku võrra väiksem.

Õnneks järgneb langusele tavaliselt tõus ning loodame meiegi, et majanduskriisi mõju ja tulubaasi languse ajad peagi mööduvad ning loodetavasti jõuame kunagi ka raamatukogu eelarvega tagasi 2009. aasta tasemele, mil raamaturaha oli kasutada 112 000 krooni (7158 eurot).

Kui ainult 2013. aasta algul taas rahvaraamatukogude pea kohale kogunenud mustad pilved hajuksid ehk kultuuriministri väljaütlemine raamatute ostu riigipoolse toetuse mittevajalikkuse kohta täide ei läheks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare