Talulastele mõeldud kihelkonnakoolist on välja kasvanud modernne, oma aja nõudeid arvestav gümnaasium. Erinevalt 1947. aastal alustanud Vastseliina keskkoolist, kus õpilaste rohkuse ja ruumipuuduse tõttu töötati kahes vahetuses, on tänane, 2008. aastal renoveeritud gümnaasiumihoone avar, ajakohaselt sisustatud klassiruumidega hoonekompleks. Jüri Naaritsa aastatepikkuse töö tulemusena 1975. aastal ehitatud koolimaja on läbi teinud noorenduskuuri. Kool on püüdnud kiirelt arenevas infotehnoloogilises ühiskonnas liikuda samas rütmis, järgides pidevalt kasvavaid nõudmisi nii hariduse kvaliteedile kui ka õpikeskkonnale. Nii on klassiruumid varustatud vajaliku tehnoloogiaga - arvutid, dataprojektorid, SMART-tahvlid, vabariigi parimate seas on võimalused käsitöötundide läbiviimiseks. Vaatamata õpilaste arvu vähenemisele ei tehta õpetajate ja kooli juhtkonna töös mööndusi, sest tulevik on kõigi ühiste ettevõtmiste teha, mitte ette määratud.

Teatud sarnasust tänastest hariduspoliitilistest arusaamadest leides tuleb tõdeda, et Vastseliina keskkool suhteliselt väikese maakoolina on pidanud end kogu aeg tõestama ja otsima uusi õppesuundi ning väljundeid: polütehniline tööõpetus, vene keele süvaklassid, 6-aastaste õpetamine, põllumajanduse mehhaniseerimine, piimafarmi laborandi ja masinlüpsimeistri-operaatori erialade õpetamine, töö kodundusklassidega. Endise direktori Heiki Ojala aegadesse jäänud keskkooli ümbernimetamine gümnaasiumiks tõi kaasa mõningaid sisulisi muutusi, rõhuasetus võõrkeele õppele ja informaatikatundidele, kuid eesmärk kõigi aegade vahel on olnud üks: otsida võimalusi õpilaste ettevalmistamiseks praktiliseks eluks.

Sarnased eesmärgid on ka 2011. aastal vastu võetud uue õppekava rõhuasetuses - õpilase ettevalmistamine praktiliseks eluks ning koolis omandatud teadmiste ja oskuste sidumine reaalse eluga, mida väärtustab ka praegune Vastseliina gümnaasiumi õppekorraldus. Lõimumine praktilise eluga toimub paljudes ainetundides ja koolivälistes projektides. Loodusainete õpetajate viljakate projektitaotluste tulemusena on viidud õpilasi matkade, ekskursioonide ja laagrite näol loodusele lähemale kodupaigast Ruhnu saareni. Internetipõhise rahvusvahelise projektikeskkonna eTwinningu kasutamine erinevate ainetundide kaasamisel on loonud õpilastele võimaluse tundma õppida Euroopa rahvaste kultuuri ning kombeid, rahvusvahelises Comeniuse projektis osalemine on viinud meie kooli õpetajaid ja õpilasi paljudesse Euroopa maadesse. Alles aprillikuus võõrustati Inglismaa, Rumeenia, Ungari, Baskimaa, Belgia ja Taani 50 noort, sügisest jätkuvad külastused Hispaaniasse, Rumeeniasse ja Ungarisse. Endine Vastseliina keskkooli direktor Paul Vardja on võrdluses oma aja noortega esile tõstnud tänapäeva noorte avatust ja laiemat silmaringi. Just niisuguste projektide näol suudetakse veel enam arendada noorte empaatiavõimet ja tolerantset suhtumist ümbritsevasse maailma.

Vastseliina kooli nii sisulised kui ka vormilised muutused pole lasknud unustustesse kaduda põlistel traditsioonidel, mis ühendavad minevikku olevikuga.

Paul Vardja põlistas enda direktori perioodi 1956-1963 aastatel Vastseliina koolis kui aktiivse isetegevuse alguse, mille järelkaja pole vaibunud ka 21. sajandil. Poistekoori, puhkpilliorkestri ja laste- ning noorte segakoori traditsioon on teisenenud kujul jätkunud koostöös gümnaasiumi laulukooride-ansamblite ja Vastseliina muusikakooliga, Helju Müürsepa algatatud rahvatantsu harrastamine koolinoorte seas on taas kogumas uut jõudu.

Vastseliina kooli ajalugu ja tänapäeva on 23 aastat ühendanud õpilaste uurimistööde koostamine. Endise ajalooõpetaja Tiiu Ojala poolt alustatud kodu-uurimustööde kirjutamise asendas 10 aastat tagasi endine õppealajuhataja Ene-Külli Lokk õpilasuurimustega. Jätkunud on vabariigi aastapäeval iga-aastased konverentsid, kus kantakse ette parimad tööd. Õpilaste uurimistööd on leidnud tunnustust erinevatel konkurssidel ja võistlustel, lennutanud võitjaid Brüsselist Bulgaariani, eripreemiad rahaliste auhindade näol annavad õpilastele täiendavat motivatsiooni.

Direktor Peeter Puusepa ametiajal 1989. aastal anti koolidele võimalus valida kolme õppeplaani vahel: reaal-, humanitaar- või üldharu plaan. Toonane kooli õppenõukogu otsustas jätkata tööd üldharu alusel, mille tulemusena lõpetati töö vene keele eriklassidega ja õppeplaani ilmusid vaba- ja valikainete tunnid. Sarnaseid muudatusi on kaasa toonud 2011./2012. õppeaastast rakendunud uus riiklik õppekava. Selle alusel on Vastseliina gümnaasiumi 10. klassi õpilastel võimalus valida kolme õppesuuna vahel: reaal-loodussuund, sotsiaal-humanitaarsuund ning muusika-spordi suund. Gümnaasiumiõpilased peavad oma lõpliku suunavaliku tegema 10. klassi lõpetamisel, sest esimesel õppeaastal gümnaasiumis õpitakse põhiliselt kohustuslikke aineid. Suunasiseste ainete õppimine algab alles 11. klassis. Muusika-spordi suuna õpe toimub koostöös Vastseliina muusikakooli ning spordiklubiga.

Koolis saab valikaine raames läbida prantsuse keele, tantsuõpetuse, riigikaitse, kodunduse ja arvutidisaini kursusi. Algklassides tegeletakse aktiivselt omakultuuri õppega.

Nii nagu aastakümneid tagasi, peab ka tänane Vastseliina gümnaasium oluliseks mitte ainult kõrgkooli astujate ettevalmistamist, vaid ka õpetada neid noori, kelle sooviks on jätkata kutseõppega. Korraliku ameti omandamise eelduseks on kaasajal hea gümnaasiumiharidus. Nii ootab Vastseliina gümnaasium õppima kõiki põhikoolilõpetajaid, kelle sooviks on kolme aasta jooksul saavutada suurem potentsiaal edasises elus hakkamasaamiseks.

Oma arenemisloos on Vastseliina gümnaasium järginud endise direktori Paul Vardja motot: „Kui põleda, siis nii, et sädemed lendavad - mitte vinduda". Nii me ka teeme.

Head Vastseliina Gümnaasiumi (Keskkooli) endised õpilased ja töötajad, tulge vaatama, kuidas elab teie kodukool! Saame kokku 20. oktoobril 2012. Infot leiate kooli koduleheküljelt.