Birgit Itse on meelde jäänud positiivse, aktiivse, ambitsioonika ja energilise inimesena. Ta on kaasa löönud erinevate kultuurisündmuste korraldamisel, osalenud Kareda Vallalehe töös. Tema tööd ja toimetamised SA Põhja-Eesti Turism juhatajana ja Kareda valla kultuuri arendusjuhina on märgi maha jätnud. Kuigi Birgit elab ja töötab nüüd Albu mail, aitab ta ikka kaasa Kareda kandi arengule. Seetõttu tulevad tema laim ja kontrollimata faktide põhjal tehtud süüdistused ootamatult, Kareda Valla Maja uksed on alati olnud avatud nii temale kui teistele vallakodanikele.

Haridus on omavalitsuste suurim kuluallikas. Ja samas ka tuluallikas – sest lapsed on jätkusuutliku Eesti üks alustalasid. Hea meel, et 2009.aastal renoveerisime EASi toel lasteaia elektripaigaldise ning 2010. aastal avasime lasteaias 2. rühma. Lasteaiaõpetajad on ka pea ainsad, kelle palganumber nn masuaegadel ei ole vähenenud (kuigi vähendati nende puhkust). Üle pika aja oli eelmisel aastal lasteaed avatud kogu suve ning seda tunnustas ka lapsevanem Birgit Itse juulikuu Vallalehes („Nii väikses vallas on iga inimene sõltumata vanusest väga tähtis. Hea, et sellest on aru saadud“).

Oleme otsustanud, et Peetri lasteaiast ja põhikoolist saab Järva-Peetri Lasteaed-Kool. Peetris on tugev kool, head õpitulemused, aktiivne osavõtt erinevatest sündmustest. Oleme viimastel aastatel saanud riigilt lisatoetust, kuid tänavu see lõppes ning riigi poolt hariduskuludeks mõeldud vahendid vähenesid märgatavalt. Oli ühine otsus, et kool jätkab põhikoolina ning seega tuleb sel aastal leida riigipoolsele toetusele lisaraha. Koolitöötajate miinimumkoosseisu on oma määrusega kehtestanud haridus- ja teadusminister. Oleme valla eelarvet koostades nende nõudmistega suures osas arvestanud, kuid otsustanud, et näiteks noorsootööd saab olema rohkem kui miinimumnõuded ette näevad.

Ene Reinla on töötanud Peetri kooli juhina viimased 30 aastat ning on meist kõige enam panustanud oma aega, mõtteid ja vahendeid kooli ja lasteaia paremaks toimimiseks ning püsima jäämiseks. Tegemist on tema elutööga. Ajad on rasked ja vahel on vaja teha raskeid valikuid. Oleme teinud valusaid otsuseid ning koondanud nii mõnegi valla elu jaoks olulise inimese. Lubamatu on Ene Reinla süüdistamine koostöövõime puudumises. Ene on alati aidanud erinevate ürituste läbiviimisel ja korraldamisel, eesmärgiga muuta paremaks elu Kareda vallas.

Avaliku kirja autor annab soovituse osta erinevaid teenuseid sisse (v.a. kooli IT-teenust). Oleme seda paljudel juhtudel teinud – nii lumetõrjetööde teostamiseks, haljasalade hooldamiseks, valla elanikele toidu- ja esmatarbekaupade kättetoimetamiseks, arvutite hoolduseks, pakendijäätmete kogumiseks jne. Avalike teenuste lepinguline delegeerimine nii era- kui vabasektorile on järjest enam populaarsust võitmas, seepärast kavatseme leida erinevaid lahendusi ka edaspidi.

Kalmistute haldamiseks on vald sõlminud lepingu ning avaliku teenuse delegeerinud. Seda tööd teeb 2006.aastast Järva-Peetri kogudus. Riigikogu võttis veebruaris vastu Kalmistuseaduse, mis hakkab kehtima 1.jaanuarist 2012. See seadus ütleb, et kohaliku omavalitsuse või riigi omandis oleval maa-alal asuvat kalmistut haldab kohalik omavalitsus ning KOVil on õigus sõlmida kalmistu haldamisega seotud ülesannete täitmise volitamiseks halduslepinguid. Haldamine on palju muud kui pelgalt hooldamine. Kalmistud on ajaloo- ja kultuuripärandid. On pühapaigad. Nii ja ainult nii tuleb neisse suhtuda. Nii Peetri kui Kadastiku kalmistud on tunnistatud kultuurimälestisteks. Nende haldamisel tuleb arvestada muinsuskaitseseadusest tulenevaid erisusi. Kalmistute hoolduseks vähendati 2011.a. eelarves võrreldes eelmise aastaga vahendeid 49 %.

Üks Järvamaa tuntumaid turismiasjalisi on ikka ja jälle öelnud, et kui turismigrupi sooviks on näha ka kohalikku kalmistut, tuleb huvilised viia Järva-Peetri kirikaeda. See pidavat olema kindla peale minek, sest kunagi ei tule muretseda, et kalmistu oleks korrast ära. Muidugi, Peetri kalmistu on ka ajalooliselt tähtis, siin asuvad näiteks Gustav ja Christoph Beermanni hauad. Aastaid on vald toetanud EELK Järva-Peetri kogudust tegevustoetusega, see summa pole olnud suur, 10 000.- krooni aastas. Tänavu otsustas volikogu raskete rahaliste seisude pärast seda enam mitte teha. Seega ei saa mitte kuidagi väita, et raha kanditakse kirikule.

Kareda Vallavolikogu liikmed on ühed vähesed, kes töötavad ilma tasu saamata, andes endast parima. Jagades oma aega põhitöökohtade, perede ja valla vahel. Süüdistada neid poliitilises saamatuses ja kaasanoogutamises on lausa kuritahtlik mõnitamine. Iga volikogu liige teeb oma otsused ise, võttes arvesse kõiki asjaolusid ja võimalusi, pidades silmas valla huve. Me ei saa nõuda inimestelt, et nad hülgaksid oma pere, tuues selle ohvriks valla arendamisele. Tugevad pered on ühiskonna alus ning iga abikaasa, vanema ja lapse kohus on toetada oma pere liikmeid. Avaliku kirja autor ei ole viibinud ühelgi volikogu istungil ega tea seetõttu, kuidas tegelikult on asju arutatud, millised probleemid tõstatatud ning kuidas on otsused vastu võetud. Tema informatsioon põhineb erinevatest allikatest, mis võivad olla kallutatud ja jääda nii-öelda „rahvas räägib“ tasemele. Ka koolidirektor Ene Reinla pidi kurvalt nentima, et tundis selles avalikus kirjas ära ainult oma nime. Volikogus jälgib õigusaktide täitmist revisjonikomisjon. Nende töö tulemusel valmib akt, milles tuuakse välja puudused ning tehakse ettepanekuid olukorra parandamiseks. Ei volikogu esimees ega vallavanem saa siin teha mingeid mõjutusi omale soovitud suunas. Kohalike omavalitsuste tegevuse üle teostab järelevalvet maavanem, samuti on võimalik õigusaktide peale esitada vaie Haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Ka audiitor ütleb majandusaasta aruandele sõna sekka, seega ei ole võimalust (ega ka tahtmist või vajadust) vassida ega valetada.

Näib, nagu oleks kogu avalik kiri kantud soovist kahjustada Kareda valla mainet. Asjalik ja konstruktiivne kriitika on kindlasti vajalik, sama kehtib kõikvõimalike ettepanekutega kohaliku elu küsimuste korraldamisel. Isiklikku viha ebaõnnestumise korral ei tohiks kanda valla tasandile. Indiaanlastel on vanasõna: „Ma ei taha kohut mõista kellegi üle, kelle mokassiinides ma ei ole jooksnud vähemalt kuu aega.“ Ja Martin Luther King on öelnud: „Inimesed on õppinud ujuma kui kalad ja lendama kui linnud, aga nad ei ole õppinud vennalikult koos elama.“ Õigus on nii indiaanlastel kui Kingil.