Veelindude lisatoitmine rikub looduslikku rütmi
Käesolev talv on keskmisest soojem ning neil lindudel, kes ei ole lõunapoolsetele talvitumisaladele rännanud leidub piisavalt toitu. Ka külmadel talvedel, mil suurem osa veekogudest kinni jäätub, leiavad kühmnokk-luiged, sinikael-pardid ning teised veelinnud külmumata toitumisalasid. Ühtlasi käivitab temperatuurilangus ning toidunappus lindude rändeinstinkti, mis on evolutsiooniliselt välja kujunenud ning ellujäämiseks vajalik kohastumus. Lisatoitmisega seab inimene lindudele ökoloogilise lõksu muutes nad lisatoidust sõltuvaks, eksitab tavapärast instinkti ja nõrgendab looduse seaduspärasid.
Veelindude looduslikku toidubaasi kuuluvad peamiselt veeselgrootud, putukad ning taimestik. Inimese poolt pakutavatest saiatoodetest ei saa linnud vajalikke toitaineid - see põhjustab ainevahetushäireid, mis pikema aja jooksul pärsib nende lennuvõimekust ning sigimisedukust.
Nõrgestatud ning kolooniatesse kogunenud lindude hulgas tõuseb risk haigestuda mitmesugustesse nakkushaigustesse. Haiged linnud võivad lähedase kontakti korral ohustada ka inimesi.
Seega, veelindude endi heaolu nimel tuleb võimaldada neil looduslike instinktide toel käituda.
