Veesaaga Peetris: elanikud on veekraanide kinnikeeramise hirmus elanud mitmeid aastaid
Ühe asumi veesaaga
Ilmselt keegi ei kujuta hästi ette, mis tunne on elada pidevas vee kinnikeeramise ohus, ärgata hommikul ärevusega hinges, et kas WC-d saab kasutada, duši all käia jne. Just sellised mured kannustasid Peetri aleviku Kelgumäe, Tähnase põik ja Kraavipealse tänava elanikke otsustavalt tegutsema - külaseltsi looma, vee-ja kanalitorustikke enampakkumiselt ära ostma ja Elvesole üle andma. Kõigest aga järjekorras.
Eelnimetatud tänavate elanikud soetasid oma kinnistud valdavalt aastatel 2004-2005. Kinnisvaraarendaja Agenor ehitas kinnistutele majad ning kinnitas nii notari juures kui hilisemalt, et nii tänavad koos valgustusega kui vee-ja kanalitrassid antakse üle kohalikule omavalitsusele ehk Rae vallale. Hiljem aga selgus, et mingit soovi ega tahtmist üleandmiseks ei olnud, oli hoopis mingid muud plaanid. Agenor ostis meie tarbeks vett Mõigu Ehituskoondiselt (EK).
Probleemid algasid kinnisvaramulli lõhkemisega ja jõudsid elanikeni Agenori saadetud kirjadena postkastides, et on vee kinnikeeramise oht ja paluti varuda vett. Põhjuseks oli Agenori poolt elanike tasutud summade Mõigu EK-le mitteedastamine, aga selle info pidime me muidugi juba ise hankima.
Pidev vee kinnikeeramise oht
Aktiivsemad elanikud nägid, et ainult ühiselt tegutsedes on võimalik probleemid lahendada ja nii asutatigi 30. märtsil 2009 viie kinnistuomaniku poolt MTÜ Väike-Peetri külaselts. Tänaseks on seltsiga liitunud üle poole meie asumi kinnistuomanikest.
Külaseltsi abiga otsustas kohus keelata Mõigu EK-l vee-ja kanali teenuse osutamist katkestada. Agenor aga ei maksnud jätkuvalt inimeste raha edasi Mõigu EK-le. Oli selge, et pikalt ei saa see olukord kesta. Külaselts püüdis leida lahendust läbirääkimistes Agenori ja vallaga. Esimese sammuna suutsime kokku leppida tänavavalgustuse vallale üleandmise, aga veetrasside üleandmine ei õnnestunud.
Tollane vallavanem märgistas hättasattunud arendajaid „pättarendaja" tiitliga ja Agenor oli üks neist. Küla poolt vaadatuna oli põhiliseks põhjuseks siiski Agenori tegelik soovimatus trasse vallale üle anda, sest „unistati" võimalusest uusi liitumisi müüa ja ka olemasolevatelt lisaraha nõuda.
Oodatult kuulutas kohus Mõigu EK taotluse alusel 3. detsembril 2010 välja Agenori pankroti. Seejärel veemajanduse olukord ajutiselt stabiliseerus, sest pankrotihaldur edastas elanike makstud raha Mõigu EK-le. Agenori võlausaldajate üldkoosolek otsustas 2011. aasta sügisel meie asumi vee-ettevõtluse koos kolme tänavate kinnistutega maha müüa. Külaselts nägi reaalset ohtu, et mõni „ärimees" ostab ära nii tänavad kui veemajanduse ja probleemid mitte lihtsalt ei jätku, vaid kasvavad. Värskelt olime uudistest näinud Haabersti lugu, kus pankrotipesast tänava ostnu otsustas hakata raha tagasi teenima ja algatuseks maksustas prügiauto sõitmise tänaval. Pidasime sellist arengut äärmiselt ebasoovitavaks.
Kuna külaseltsi loomise üks eesmärkidest oli saavutada olukord, kus veemajandusega opereerib AS Elveso ja tänavaid hooldab Rae vald, siis nägime ainukest võimalust eesmärgile jõudmiseks osaleda võidukalt enampakkumisel. Nii ka juhtus (pankrotivõlglasega seotud pakkuja jäi teiseks) ning sõlmisime 6. märtsil 2012 notariaalse ostu-müügilepingu.
Tegemist oli kaaluka otsusega, sest lisaks trassidele ja tänavatele saime kaasa ka mitmed kohustused ning vee-ja kanalisatsiooniga majandamise kohustuse. See pani liikmete vabatahtlikul panusel põhinevale külaseltsile suure koormuse. Kõiki külaelanikke kaasavatel laiendatud üldkoosolekutel märtsi lõpus ja juuni alguses arutasime ja otsustasime veemajandusega seotud küsimusi.
Muutus vallavõim, muutus ka suhtumine
Nii vall avanem Veigo Gutmann kui Mart Võrklaev on seisnud näoga inimeste, Rae valla kodanike poole ja pidanud tähtsaks ka meie asumi probleemide lahendamist. Ühe äpardunud arendaja patte ei saa jäädagi nuhtlema arenduspiirkonnas elavate valla maksumaksjate kaela. Kohatu on ka mõtteviis, nagu oleks arendajal peale kinnistute müümist veel mingi roll arenduspiirkonnas. Ei ole mingit rolli. Sellegipoolest said juuli keskel külaelanikud e-kirja pankrotivõlglaselt, kes teavitas elanikke oma soovist vee-ettevõtlus tagasi enda kätte haarata ja lubadusega oma toetajatele tagada ka edaspidi vee-ja kanalisatsiooniteenus.
Miks peaks keegi olema kellegi toetaja, et vee-ja kanalisatsiooniteenust tarbida?! Tegelikult on arendaja aeg möödas ja kohalik omavalitsus ning kohalik kogukond korraldavad elu-olu. Elveso suhtumine muutus samuti kardinaalselt, kui juhiks valiti Meelis Kasemaa.
Korraga olid kõik teemad väga konkreetsed ja asjalikud, läbirääkimiste laua taga aeti selget ja arusaadavat juttu. Sellegipoolest võttis veemajanduse korrastamine, külaseltsi kohustuste täitmine, lepingute sõlmimine jmt tegevus aega praktiliselt terve suve ning Elveso alustab opereerimist alates 1. oktoobrist 2012. Valla vee-ettevõte saab uued trassid ja sadakond uut klienti. Mida suurem kliendibaas, sest väiksem hinnasurve ühele tarbijale.
Meie saame aga öelda, et aastaid kestnud Peetri küla veemajanduse saaga on lõppemas ja inimesed saavad rahulikult pühenduda oma igapäevastele töödele ja tegemistele. Nad ei pea muretsema, kas kraanist vett ikka tuleb. Kui Elveso teenust osutab, siis võib sellele kindel olla. Sama kindel võib olla selleski, et kui tänavad on Rae vallale üle antud, siis nende hooldamine ja sellest tulenev elukvaliteet on tagatud.
Suur tänu külaseltsi juhtidele Tarmo Loogile ja Avo Meeritsale ning kõigile asjaosalistele kaasa aitamise eest!
____________________________________________________
Vallavanem Mart Võrklaeva kommentaar
Rae vallas tegutseb üle kümne veeettevõtja, enamus nendest on ühe arendusala kesksed, mille taga on mõnikümmend majapidamist.
Vee-ettevõtja otsustada on, millist vee hinda pakkudes saab ta enda majandamisega hakkama ning selle hinna peab kinnitama konkurentsiamet. Kõik sujub probleemideta kuni vee-ettevõtja on suuteline elanikke korrektselt teenindama ja elanikud on nõus teenuse eest küsitud hinda maksma.
Kelgumäe, Tähnase põigu ja Kraavipealse tänava pered Peetri alevikus maksid vee-ettevõtjale, kuid vee-ettevõtja ei maksnud raha edasi vee müüjale.
Elanikud tegid MTÜ ja ostsid pankrotistunud vee-ettevõtja torud endale ja hakkasid ise majandama. Nüüd on asjad sealmaal, et valla oma ettevõte Elveso AS on torustikud üle võtnud ning hakkab ise sealse piirkonna rahvale pakkuma kvaliteetset vee- ja kanalisatsiooniteenust.
Sarnastest arenduspiirkondadest on vallavalitsusele teadaolevalt Elveso valmis üle võtma Kopli küla arenduspiirkonna veevõrgu, mis kuulub kolmele arendajale ning samuti valmis enda teenindada võtma Patika uuselamurajooni. Läbirääkimised käivad ja loodame, et jõuame kiiresti elanikke rahuldava tulemuseni.
