Veest ja (kuu)jõest
Ometi ei ole kõik nii lihtne olnud. Projekteerimine on küll lõpusirgel, kuid torutööd ise algavad parimal juhul 2012 suvel.
Mõneti on pikem ettevalmistus ka hea, sest ütleb vanasõnagi, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Vee- ja kanalisatsiooni süsteemi uuendamine on töö, mida võetakse ette väga harva ning tehtu peab töötama kümneid aastaid. Samuti on tegu valla jaoks väga suure investeeringuga, isegi olukorras, kus ca 80-85% katab projektitoetus. Seetõttu oleme lisaks tavapärastele geodeetilistele töödele, viinud läbi ka täiendavad geoloogilised uuringud ning üritanud kõigi kinnistuomanikega leida rahuldavat lahendust liitumispunktide osas. Oleme pidanud ka mitmeid koosolekuid, kus projekteerija on selgitanud tehnilisi üksikasju, kuid tean, et endiselt on õhus palju küsimusi. Loodan neile siin veerus vastata.
Puhta vee osas on probleemid ennekõike kvaliteedis, mis ei vasta normidele. Tervisekaitse on andnud ajutise loa tänases seisus joogivett müüa, kuid 2012 lõpuks peab joogivesi normidele vastama. See on võimalik ainult veepuhastusseadmete rajamisega kaevule (analoogselt lahendati vee kvaliteedi probleemid Reopalus ja Röal), samuti amortiseerunud ning üledimensioneeritud raudtorustiku asendamisega plastikuga. Hirm, et laudavee asemel puhastatud joogivee saamine halvendab vee kvaliteeti, on alusetu. Neile, kes võtavad vett oma kaevust ja on selle kvaliteediga rahul, midagi ei muutu ja liitumiskohustust ei ole. Kui liitutakse ühiskanalisatsiooniga, tuleb lihtsalt paigaldada veemõõtja kanaliseeritud (ja mitte aiakastmiseks tarvitatava) veetarbe fikseerimiseks. Lisaks varustatakse alevik kaasaegse tuletõrje veehoidlaga, mis koos paisjärve äärde rajatava kahe veevõtukohaga lahendab ka pääste veevarustuse õnnetuste puhuks.
Reovee puhul on eraldi töö uue biopuhasti ehitamine - puhasti on vananenud ning reostus, mille laseme jõkke, on maksustatud üha kasvavate keskkonnatasudega, mis on rahaline koormus kõigile tarbijatele.
Lisaks tekib võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga seni kanaliseerimata osas alevikust. Selleks rajatakse kanalisatsiooni magistraaltoru koos vajalike ülepumplatega Pika tänava äärde ning tagatakse liitumisvõimalus sealsetele kinnistutele, sama kehtib seni kanalisatsioonita Ülejõe kinnistutele. Taolise võimaluse pakkumine on valla kohustus, küll ei ole kinnistuomanikul kohustust liituda. Sel juhul tuleb lihtsalt tagada reovee ohutu käitlemine teisiti, mis arvestades põhjavee kaitse norme meie piirkonnas tähendab reovee kogumist suletud süsteemi, mitte immutamist.
Uute torustike rajamisel on reegliks, et ühiskasutuses olev osa rajatakse valla, krundisisesed ühendused kinnistuomaniku kulul. Soodustamaks liitumist ja arvestades kulusid, mida omanikud krundisiseselt teevad, oleme Väätsa Soojusega otsustanud projekti lõppemisest viie aasta vältel eraldi liitumistasu mitte võtta. Edaspidised liitujad peavad siiski arvestama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses kirjeldatud liitumise hinnakujundusega ehk katma proportsionaalse osa ühistorustiku ehitamisele tehtud kuludest, millest on maha arvatud tagastamatu abi.
Tööde käigus soovime uuendada kogu kanalisatsioonitorustiku, sest vana on amortiseerunud, lisaks on Ülejõel torustikud rajatud risti-rästi läbi kinnistute, mis teeb nende hooldamise ja teenindamise keeruliseks. Uued torustikud rajatakse Ülejõel tänavate alla, mistõttu otsime koos kinnistuomanikega lahendust, et projekteerida ühendus olemasoleva krundisisese torustikuga võimalikult soodsalt. Ideaalis võiks see tähendada, et kinnistusiseselt ei pea üldse ümberehitusi tegema, paraku alati ei ole see tehniliselt võimalik. Palun seega veel kord kõigil kinnistuomanikel, kes ei ole kooskõlastanud liitumispunkte, võtta esimesel võimalusel ühendust Väätsa Soojuse juhataja Andres Taalkisega. Juba ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ühendatud kinnistutel sõltumata sellest, mida projekti käigus uuendatakse, liitumistasu kohustust seaduse kohaselt ei ole ega saa tekkida ka tulevikus.
Korteriühistute puhul jäävad liitumiskaevud endisele kohale, kuna torustikud on juba täna loogiliselt tänavatele või haljastutele rajatud ning ainus murekoht on torude-kaevude vilets seisund.
Nüüd jõest ja seda mitte nii otseses tähenduses. Kuujõest. 12. juulil tuleb tipptasemel kultuur koju kätte, sest Nele-Liis Vaiksoo, Olav Ehala, Lauri Liiv ja Alen Veziko esitavad Väätsa mõisapargis valitud palasid maailma filmimuusikast. Kontsert on nende ainuke esitus Kesk-Eestis, kasutagem seda võimalust, sest positiivne elamus on kindlustatud.
Viimaks tahan tänada kõiki Väätsa vanu ja noori, kes andsid oma panuse laste ja noorte laulu- ja tantsupeo kordaminekusse. Eriline tänu esinejatele ja juhendajatele, pakkusite meile taas kord kõigi aegade kõige-kõigema peoelamuse!
