Vello Elerand – 90

Tubli talumehe perre Valgamaal Kaagjärve vallas sündis 28. detsembril 1922 teine poeg, kellele pandi nimeks Vello. Peres kasvas kolm poega. Ema ja isa olid tublid talupidajad, kes oskasid lugu pidada ka haridusest. Loomulik oli, et juba lapsena tuli jõudu mööda osa võtta talutöödest, millest ilmselt saidki alguse spordimehe visadus ja ramm. Vabal ajal mängiti vendade ja külalastega pesapalli, rahvastepalli, võrkpalli ja koroonat, mis oli tol ajal väga populaarne.

Talul oli suur õunaaed ja rohkelt lilli. Siit tuli juubilari suur armastus aianduse vastu. Edumeelsed vanemad ja talu head tulemused võimaldasid Vellol ka meelisalal erialast haridust omandada. Esimesed seitse aastat õppis Vello Kaagjärve koolis. Õpingud jätkusid Valga progümnaasiumis. Õpetajad olid nõudlikud ja edaspidises elus on see vaid kasuks tulnud. Vello lemmikaineks sai muidugi kehaline kasvatus. Neljanda kursuseni ta siiski ei jõudnud, sest algas sõda. Seejärel omandas ta raudtee dispetšeri ameti ja asus tööle Valga jaama, hiljem Tallinna.

Pärast sõda läks Vello õppima Tallinna Kehakultuuri Tehnikumi, mille lõpetas 1948. aastal. Õpingute ajal tegeles ta aktiivselt tippspordiga. Mõned tulemused selle tõestuseks: kettaheites 41.70 - vabariigis III koht; kõrgushüppes isiklik rekord 1.80; tuntud jooksja Harald Risti võitmine 3000 meetri jooksus. Need tulemused näitavad maapoisi tugevust ja mitmekülgsust.

Tema suurim armastus oli siiski võrkpall. Tallinna-perioodil mängis ta Kalevi põhikoosseisus ja tuli mitu korda vabariigi meistriks. 1950. aastal nimetas ajaleht Rahva Hääl ta Eesti parimaks võrkpalluriks. 1952. aastal Võru Kalevi võistkonnas mängides võideti Tallinna Kalevit ja saavutati III koht.

1949-1958 töötas Vello Võru I keskkoolis kehalise kasvatuse õpetaja ja kergejõustiku treenerina. Lisaks oli tal veel rajooni kergejõustiku presiidiumi esimehe vastutusrikas amet. Teadmiste ja visa töö tulemusena toodi 1957. aasta talvistel sisekergejõustiku võistlustel Eesti karikas Võru I keskkoolile. Lisaks eelmainitule on juubilar teinud pedagoogi- ja treeneritööd veel kuues koolis, kus teda on saatnud edu ja tunnustus.

Elutee tõi Vello Eleranna Mulgimaale Mustlasse. Üle poole elust on ta töötanud Tarvastu mail ja koos kohaliku spordifanaatiku Arnold Almersiga edendanud siinset spordielu, mänginud võrkpalli, treeninud naisvõrkpallureid, olnud majandi spordimetoodik. Kogu elu on Vello armastanud koroonat mängida ja olnud ikka paremate hulgas. Lisaks saavutas ta häid tulemusi kurnimängus ja oli selle mängu propageerija.

Peale spordi on juubilaril veel huvisid ja harrastusi. Ta on laulnud mitmes meeskooris ja esinenud solistina. Seltskondlikel koosviibimistel kõlas sageli nii mõnigi soolopala Vello esituses. Oluline on ka tema fotograafiahuvi, tänu millele on nii mõndagi ajaloost piltidele jäädvustatud. Kõige selle kõrvalt ehitas ta perele kodu ja tegeles aiandusega. Oma tegemisi on Vello toimetanud talle omasel moel - teisi tülitamata ja seejuures ikka paremuse poole liikudes. See on imetlusväärne elutee, mis jõuab jõulukuul 90. verstapostini.

Tervist ja rahulikke päevi soovivad Sulle Sinu sõbrad ja spordirahvas.