Uhke oli näha Oostkampi kesklinnas nelja viljandlase auks heisatud sinimustvalget lippu. Flaamlased oskavad külalistest lugu pidada ja olime seal väga oodatud.

Kolme päeva jooksul külastasime nelja kooli: De Kiem, Malpertuis, Koning Boudewijn ja DeKlimop. Kolm esimest osalevad ka ühises veeprojektis. Kodu lähedal saab koolis käia meie mõistes kuuenda klassini, et seejärel valida kutseõppe ja akadeemilise suuna vahel.

Koolitee algab lastel teisel eluaastal, rühmatoad sarnanevad tegelusnurkade jaotuse poolest meie lasteaedadega. Peale tavapäraste mängu- ja meisterdustarvete olid väikelastel kasutada arvutitöökohad.

Klassiruumide sisustuses torkas kulunud mööbli ja rohkete näitlike materjalide kõrval silma vana ja sujuvalt sobitatud moodne tehnika, mida Belgia kolleegid osavalt kasutasid.

Laulmistunnis sai meisterliku õpetaja käe all meilegi selgeks, kuidas konnad Belgias krooksuvad. Väga liigutav oli, et õpilased olid meid oodates õpetaja abiga isegi oma veeõppepäeva luuletused eesti keelde tõlkinud, kuigi arvutitõlge pööras sisu pea peale ja tegi selgituse järel nalja mõlemale poolele.

Koolides üllatasid meid Viljandi ja Oostkampi koostööd kajastavad Comeniuse projekti stendid ja meie õpilaste veeteemalised plakatid, mis eelmisel õppeaastal siit Belgiasse rändasid. Projekt toetab Belgia endise koolmeistri Jaak van Hulle eestvedamisel ka laste mänguvajadusi silmas pidades õppetiikide, aianurkade ja minifarmide rajamist, et lapsed õpiksid loodust tundma ja hindama. Õpilased on Belgias distsiplineeritud, avatud ja lõbusad.

Meil õnnestus osaleda V klassi põnevas veeteemalises õuesõppetunnis «Mõrv tiigis», mille käigus selgus, et rööveluviisiga harklutiklane, veeskorpion, keda ka päriselt nägime, oli süüdi putukavastsete hukkumises. Mänguks vajaminev materjal (juhised, pildid, legendid ja õue paigaldatavad stendid) oli kenasti kohvritesse pakitud. Õpetajal pruukis leida vaid sobiv aeg, koht ja kolleegid, kes klassiga kaasa tulevad, ning uurimistöö saigi alata.

Päeval linnakeses ringi sõites kohtasime teisigi õuesõppijaid, näiteks linnuvaatlejaid Bornebeeki jõe lammile rajatud väiksel looduskaitsealal. Tiheda asustuse ja intensiivse põllumajanduse tõttu on looduslikud kooslused Belgias üliharuldased. Kaitsealal püütakse lasta elustikul minijärvekese ümber taastuda, kasvama on hakanud omamaised taimeliigid ja haig rute toodud kaladki.

Oostkampi regioon võib uhkust tunda rohkem kui kahekümne mõisalossi üle. Vanas lossis asub ka De Klimopi kool, kus õpitakse Steiner-pedagoogika meetodite järgi. Klassiõpetajalt nõuab integreeritud õppe kaudu eesmärkide saavutamine õpilaste huvide suunamise oskust, loomingulisust ja pidevat enesetäiendamist.

Käisime tunnis, milles kombeõpetus oli seotud tervisliku toitumise, matemaatika ja loodusõpetusega. Uuriti, kui palju vett läheb ühe toidukorra köögi- ja puuviljade ning liha kasvatamiseks. Tunni lõpuks oli kõigile selge, et 100 grammi šokolaadi valmistamiseks kulub vett mitu korda rohkem.

Imetlusväärsed olid üheteistkümneaastase tüdruku oskus tuhanded liitrid vanni- ja kannutäiteks ümber arvutada ning teise väikese tähelepaneliku võõrustaja märkus, et rääkida tuleks inglise keeles, et ka külalised aru saaksid.

Katusekambris näitasid lapsed arvutist veeloomade esitlusi ning mitme aasta jooksul kausta kogutud oskuslikult vormistatud katseprotokolle. Uue õppekava tõttu meil Eestiski rõhutatav aine tevaheline lõimumine toimis seal lihtsalt ja loomulikult. Olime oodatud külalised Tillegemi lossis asuvas keskkonnaprojektide keskuses ning Oostkampi moodsas hubases raamatukogus. Meie väikese delegatsiooni võttis vastu ka linnapea, kes tutvustas Oostkampi ja tundis huvi Eesti vastu. Selgus, et maaeluprobleemid on neil samad mis meilgi: maatööd peetakse raskeks, noored kolivad linna.

Õpetlik ning elamuslik oli jalutuskäik Gruuthuyse lossi 91aastase peremehega tema sügisvärvidesse rüütatud valdustes. Aristokraatlik vanahärra jutustas, kuidas rajati tema mitmesaja-aastase ajalooga inglise stiilis parkmets.

Saime kõrgetasemelisest maastikuarhitektuuriloengust teada, kuidas vesi on osavalt juhitud nii, et see puudele kahju ei teeks, ning millise mõttega on kujundatud selle ülisuure maaala haljastus. Igast pargi osast peab avanema hingekosutav vaade just nagu loodusmaalil. Harmoonia saavutamise saladus peitus tahtes ja suutlikkuses mõista iga pargiasuka vajadusi ning loomuliku arengu protsessi. See oli elu väärtustamise õppetund.

Võõrsil olles saime aru, et vesi on meie sõpradel tõesti suure tähelepanu all. Kuigi Belgias on vaid kaks suurt jõge, ollakse seal voolusängide sirgestamise tõttu hädas üleujutustega. Lapsi õpetatakse suhtuma veesse ja üldse loodusesse austavalt. Meie oma kodulinna veekogudele paraku nii suurt tähelepanu ei pööra.

Belgias näitab loodusharidusele osaks saavat toetust seegi, et projektide kaudu tegeldakse seal ka täiskasvanute koolitamisega, maaomanike nõustamisega ning loodussäästlike ümberkorralduste rahastamisega. Tulemusest annab märku põllumajanduskõlvikute sulandumine linnakvartalite vahele.

Ööbisime umbes Viljandi-suuruse linna külje all Roodhofi külalistemajas, mille akendest avanes vaade veisekarjale ja maisipõldudele. Seesama pilt saatis meid kogu maakonnas. Maastikku kaunistasid punastest tellistest talumajad. Tühje hooneid seal ei leidu, sest riigi poliitika näeb ette, et majades peavad olema elanikud. Tühja hoone eest tuleb palju maksta.

Viimasel reisipäeval saime mõne tunni jooksul tutvuda imearmsa Bruggega. Põhjamaa Veneetsiaks kutsutud linna süda on säilinud keskaegsel kujul. Aastast 2000 kuulub Brugge ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Tulime tagasi teadmisega, et meie riikide hariduselus on palju ühist. Tõime kaasa hulga mõtteid, milliseid arenguid sooviksime näha ja kuidas õpetada siinsetes koolides.

Hariduskoostööprojekti elukestva õppe programm Comenius Regio «Vesi - elu allikas» projekt jätkub 2012. aastani ühiste temaatiliste tegevustega, mis liidavad mitmesuguseid õppeaineid ja pakuvad koolitust nii õpetajatele kui õpilastele. Valmivad metoodilised mängud ja kalendri koostamiseks vajaminev loodusfotokogu.