Veterinaarid annavad nõu emase koera omanikele

 (2)

Veterinaarid annavad nõu emase koera omanikele
Rae Sõnumid

Paljudes peredes on lemmikloomad oma murede ja rõõmudega. Omaniku jaoks on jooksuaeg väga tülikas aeg. Jooksuajad toovad kaasa ebameeldivaid üllatusi looma muutunud käitumises.

Jooksuajas emase pidamine on omanikule üpris keeruline. Tõrjuma ei pea mitte ainult ligitükkivaid isaseid, vaid ka emane koer kasutab iga võimalust vabadusse pääsemiseks. Kui omanik ei suuda oma koeral silma peal hoida, toimub soovimatu paaritumine. Tulemuseks on pesakond kutsikaid, kelle üleskasvatamine on kulukas ja uue kodu leidmine keeruline.

Emastel koertel on jooksuajad tavaliselt kaks-kolm korda aastas ning halvimal juhul võivad nad kaks-kolm korda aastas poegida. Esimene jooksuaeg saabub keskmiselt 6-7 kuu vanuselt ning need korduvad kuni surmani.

Emase koera paaritumise vältimiseks on mitu võimalust.

Võimalus on jooksuajal pidada emast koera pideva järelevalve all või hoida teda ruumides, kuhu isased ei pääse. Kuid alati jääb võimalus, et emane põgeneb kodunt või suudab mõni isane tema juurde pääseda. Isased koerad on indleva emase juurde pääsemiseks valmis kõigeks, takistuseks ei ole kõrge aed ega sein, rihma otsas olev omanik või emase koera jalas olevad jooksuajapüksid. Paaritumine võib kesta ainult mõne minuti ja tagajärjeks on soovimatu pesakond. Pidev poegimine kurnab emaslooma ja lühendab ta eluiga.

Paaritumise ajal jäävad emane ja isane koer kinni kuni 30 minutiks. Sellel ajal ei tohi koeri teineteisest jõuga lahti rebida, nii võib vigastada mõlemat koera ning see ei hoia ära viljastumist.

Jooksuaegu saab edasi lükata hormoonsüstidega, mida tehakse iga kuue kuu järel. Kahjuks on sellisel juhul suur oht mädaemaka ja kasvajate tekkeks. Süste saab teha ainult kahe jooksuaja vahel, kui jooksuaeg on alanud, siis süst ei toimi. Hormoonsüste võib kasutada ühekordse hädaabina, näiteks kui koer antakse hoiule ja sellel ajal on oodata jooksuaega.

Steriliseerimine on mõeldud koertele, kellelt ei soovita saada kutsikaid. Steriliseerida võib juba enne esimest jooksuaega, 6-7-kuuselt. Steriliseerimist ei viida läbi jooksuajal ning ei ole soovitatav kahe kuu vältel pärast innaaja lõppemist.

Steriliseerimine on operatsioon, mille käigus eemaldatakse kogu emakas koos munasarjadega. Steriliseeritud koer ei indle ega tiinestu.

Esimese süstiga manustatakse rahustid ja koer jääb magama, seejärel paigaldatakse käpale veenikanüül ja pügatakse operatsiooniväli. Koera opereeritakse anesteesias ja pärast operatsiooni jääb ta kolmeks-neljaks tunniks kliinikusse toibuma. Operatsioonihaav suletakse sõlmõmblustega või nahasiseste õmblustega. Niidid tuleb eemaldada kümnendal päeval. Koerale süstitakse valuvaigistit ja antibiootikumi ning antakse tablettidena koju kaasa. Haava kaitsmiseks saab koer kaela krae või selga vesti. Operatsioonijärgselt tuleb koera hoida toas ja soojas vähemalt paar päeva. Kodus peab haava puhastama.

Steriliseerimise järgselt võib harvadel juhtudel tüsistusena esineda uriinipidamatust. Uriinipidamatus tekib põie sulgurlihase lõtvusest, kuid lihase toonust saab tõsta ravimitega. Sagedasem probleem on koera kaalutõus, mida saab reguleerida sobiva toitmisega.

Enne esimest jooksuaega steriliseeritud koertel on piimanäärme kasvajate tekke oht mitu korda väiksem kui neil koertel, kellel on olnud kaks-kolm jooksuaega.

Steriliseeritud koertel puudub võimalus haigestuda emaka- või munasarjakasvajatesse ning emakapõletikku. Viimane võib hilise avastamise korral ka eluohtlikuks muutuda.

MÜÜDID

* Indlevat emast kaitseb paaritumast teiste koertega tema territooriumil pere isane koer.

See ei vasta tõele, sest koertel ei ole sugulus- ega sõprustunnet.

* Poeg ei paarita oma ema või isa ei paarita tütart.

See ei vasta tõele, sest sigimisikka jõudes on koerad valmis paarituma iga indleva emasega hoolimata nende sugulusest.

* Emane koer peab vähemalt korra elus poegima.

See ei vasta tõele. Poegimine ei ole emasele koerale vajalik, sest füüsiliselt ja vaimselt ei anna järglaste saamine talle midagi juurde.

* Pärast steriliseerimist läheb loom paksuks ja laisaks.

Vastab osaliselt tõele. Energiavajadus väheneb, kuid isu pigem kasvab, seega muutub loom sama toidukoguse andmisel tüsedaks. Omaniku ülesandeks on valida oma loomale sobiv toit ja kogus.

* Väikesekasvuline koer ei suuda suurt emast paaritada ja vastupidi.

Tihti on koerad nutikamad, kui me oskame arvata ja leiavad võimaluse paaritumiseks, näiteks võib paaritusest huvitatud emane visata ennast kõhuli maha, et paaritus saaks toimuda. Eri suurusega koerte järglased võivad põhjustada raske poegimise.

* Krantsiga paaritunud tõukoer on rikutud ning ei saa enam tõupuhtaid järglasi.

See ei vasta tõele. Iga paaritus on unikaalne ning järglaste geenid ja välimik saab tulla tema vanematelt.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare