VIA Baltica teemaplaneeringu lugu
Planeeringu eesmärgiks on riigi põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla maantee olemasoleva trassi vastavusse viimine I klassi maanteele esitatavatele nõuetele. Pärnu maakonnas km 92,0–170,0 sh Are ja Nurme õgvenduste ning Pärnu ümbersõidu trassi valik, tagamaks planeerimisseaduse § 7 lg 3 p 10; § 7 lg 6 ja §291 ning teeseaduse § 17 lg 1 kohase aluse loomine maantee projektide koostamiseks. / tekst teemaplaneeringu lähteseisukohtadest/
Planeeringu lähteülesannet koostati ligi 9 kuud, kaasates sellesse protsessi kohalike linnaümbruse omavalitsuste esindajad. Seejärel tutvustati valdades lähteseisukohti, mille kohaselt kaardimaterjali kokku joonistatakse.
Meie vallas toimus esmatutvustus 09.12.2009. Teatele Pärnu Postimehe sabas reageeris umbes paarkümmend vallakodanikku.
Ligi poole aasta möödudes 08.06.2010 toimus eskiislahenduse tutvustus vallamajas. Kogunes hinnanguliselt ligi 50 inimest eelkõige Uulu, Metsaküla ja Tahkuranna küladest.
Koosolekul esitatud kaardimaterjal oli tehniliselt ladus, kuid kohati sisus hirmuäratav. Pärnu linnast paralleelselt olemasoleva teega veel uus, täiendav neljarealine väljasõidutee. Projekteeritav kiirus trassil 110 km/tunnis. Olemasolev tee jäänuks kasutusse kogujateena, et põhimaanteele pääseks. Lisaks suurejoonelised ristmikud, vajadusel müratõkked hoonete ees ja tunnelid pääsudeks loomadele ja inimestele.
Ühegi hoone lammutamist esimene lahendus ette ei näe. Akna alt ja õunaaiast läbiminekut Metsaküla külas, surnuaia väravast ning kooli ukse eest läbi kihutamist Võiste alevikus aga küll.
Senised teated toimuvast planeeringust anti edasi valla kodulehel ja maakonnalehe kuulutuste sabas.
Sageli aga ei tunne inimene end puudutatuna selliseid teateid lugedes. Seetõttu organiseeris grupp vallakodanikke kiire allkirjade kogumise samas koosolekul kohapeal. Eesmärgiks oli kutsuda planeerijad rahvaga veel rääkima ka Võiste poole otsa kõnekoosolekule.
Koosolek toimus 30.07.2010 Tahkuranna koolimajas.
Koosolekust teavitamiseks panid kohalikud kultuuriseltsi inimesed üles täiendavad kuulutused avalikele tahvlitele ja kauplustesse.
Vaatamata suvekuumusele kogunes suur hulk Võiste ja Tahkuranna küla inimesi, samuti Uulu ja Reiu küladest.
Planeerijate ettevalmistatud kaardile oli selleks päevaks saanud veel üks võimalik lahendus uuest trassist Metsakülast Võiste aleviku lõpuni. Linna piirist kuni Kõrgekaldani oli olukord jäetud samaks.
Kõrgekaldalt liikus teetrass luitemetsa suunaga Metsaküla kalmistu joonele. Kalmistu väravasse oli saanud tunnel jalakäijatele, millest ka kadunukeste teekond oli läbi kavandatud ilma autota.
Nimetatud suund jätkus Võiste kalmistu taguselt (luitemetsas ida poolt kalmistut) jõudes trassile tagasi pisut lõuna pool endisest karuslooma kasvandusest. Trassi laiust arvestades liiguks kogu teekoridor peale karuslooma kasvanduse ala majade rivile lähemale kui praegune tee Võiste aleviku ja Piirumi vahel.
Planeeringu jooniselt vaatavad vastu trassi jooned, kus kümnete omanike kinnistuid läbivalt jääb tükike kinnistust mõlemale poole suurt maanteed.
Emotsionaalseks läks arutelu, kuna inimestega eelnevalt sisust räägitud polnud. Planeerimisprotsess oli kestnud kokku juba ligi poolteist aastat ja inimesed tundsid end kõrvalejäetuna teemas, mis muudab kogu rannikuala elu.
Tööga oli alustatud valest otsast, leiti. Kõigepealt vajab sedavõrd kaalukas muudatus läbirääkimist inimestega ja seejärel joonte tõmbamist, mitte vastupidi.
Sajandite vanune asustus kitsal rannikuribal muutuks I klassi maantee puhul pigem transiiditrassiks, mille ääres müratõkke tagusel pisut hoonestust ja inimasustust, kuhu keeruline pääseda. Teineteisel pool müramüüri elavad inimesed enam naljalt üksteisega ei suhtle. Seene- ja marjametsa teekond pikeneb kordades. Kodust Jõulumäele või surnuaeda saab samuti olema tõsine ettevõtmine. Nii tõdeti planeerijate kaarte vaadates.
Käesoleva kirjatüki autorina kordasin kohapeal oma ettepanekut, mille tegin juba planeeringu esmatutvustusel detsembris 2009. Ettepaneku sisuks on mõelda läbi ja kirjeldada uus võimalik lahendus arutamiseks. See variant võtaks aluseks tegelikult juba 1980-ndal nn olümpiatrassi rajamise eel kavandatud teekoridori. See kulgeks meie vallas Pärnu linnast ümbersõiduna Surju ja Soometsa suunal. Inimasustuseta alasid annab seal ehk leida, et ka nendes külades inimeste elu vähem häirida. Lahendamist vajaks samuti lindude pesitsusalad ja loomade elupaigad.
Koosolekul osalejad toetasid ettepanekut ning toetavad allkirjad andsid peaaegu kõik osalenud vallainimesed.
Positiivne oli üllatus kui mõne päeva pärast võtsid ühendust Uulu küla inimesed. Sooviti ühineda ettepanekuga, kuna Uulu küla mõjutab suuremahuline trass samavõrd.
Kodanikualgatuse korras koguti paari päevaga veel sadakond allkirja.
Ühtekokku sai alternatiivtrassi toetuseks 145 allkirja, mille edastasime Pärnu Maavalitsusele.
Kuidas edasi?
Paarinädalatagusel transiidi konverentsil toonitas meie riigi president Via Baltica trassi olulisust ja muretses selle valmimise tempode üle.
Kahtlemata on turvaline, heatasemeline transiiditrass võtmetähtsusega riigi majandusele.
Hea elukeskkonna loomine ja hoidmine kõikidele, sealhulgas inimesele on siiski eelkõige.
Kahtlemata on keeruline on leida tasakaalu nende kahe tähtsa ülesande lahendamisel.
Projekteerides tulevikutrassi, peab vähemasti arvestama juba olemasoleva transiidi survega, kuid mahtudel on kindel plaan suureneda.
Vaadates 1999.aasta teede- ja sideministr määrust (28. septembri 1999. a.nr 55), milline annab tee projekteerimise normid, võib öelda, et ülesanne on tõsine pähkel projekteerijatele.
Kõiki nõudeid, eeldusi ja vajadusi meie rannikule passitades jõuan eelmainitud määruses müratõkete punktini nr 7.7., mida tsiteerin:
(1) Põhimaanteed peavad kulgema asustatud aladest võimalikult eemal.
(2) Tugi- ja kõrvalmaanteed võivad erandkorras läbida asustatud alasid.
(3) Kui maantee müratase ületab piirnorme (tabel 1.27), tuleb ette näha müratõrje meetmed mürataseme alandamiseks vähemalt normidega ettenähtud tasemeni.
Selle artikli kirjutamise eel saabus vastus eelmainitud ettepanekule.
Toon siin artiklilisana ära vastuse tervikuna.
Kahjuks ei kajastu selles vastuses alternatiivne ettepaneku osa ka Pärnu linnast kuni Uulu-Valga ristmikuni. Vastuses räägitakse vaid variandist, kus Reiu küla osas kavandatakse I klassi maantee. Samas on planeeringu lähteülesandes ka võimalus linnast väljuv suund Pärnu linnast ümbersõiduna lahendada.
Selline lahendus säästaks Reiu küla piirkonna survestavast suuremahulisest transiidist. Turistide võimalused maakonna, linna ja suuresti riigisisene kaubasuund aga säilib. Praegusest koridorist väljub eelkõige riikidevaheline transiidivoog, kus peatused/ ööbimised/tankimised planeerivad logistikud ja autojuhid juba täna suurematesse sõlmpunktidesse arvestades läbisõidurütmi.
Ehk siis näiteks Tallinnast Eesti riigi piirile on ca 300 km. Sümpaatselt on kujundatud juba täna võimalused Ikla piiripunktis puhkamiseks ja vajalike teenuste tarvis. Pärnust kuni Häädemeesteni vajalik asustuse sisene trassiteenindus ja külaliste ligimeelitamine on väljakutse piirkonna arendajatele. Looduslikult ja logistiliselt on täna ainulaadsed võimalused olemas. Kindlasti ei lähe selline sihtgrupp, kes huvitub Pärnust ja Eesti rannikualast eemale sümpaatsest tänases asukohas olevast ranniku maanteest, kus selle naabruses meri, luitemets, linnustik ja korralik teenindus.
Lõpuridades tahan tunnustada kõiki inimesi, kes selles teemas on kaasa mõelnud ja oma arvamuse öelnud. Neid inimesi on aga oluliselt rohkem, kui siin kirjeldatud ettepaneku allkirjadega toetajad. Paljud inimesed on ise pöördunud ja kirjutanud planeerijatele ja maavalitsusele oma arvamuse. Need ettepanekud pole kordagi taotlenud lahendust Tahkuranna vallale naaberomavalitsuste arvelt, vaid kõigiga koos huve arvestavalt ja kompromissi otsides.
Edasi ootame järgmisi pakutavaid lahendusi, et parima tulemuseni jõuda, sealhulgas Reiu küla lahendust linnast ümbersõiduna kuni Uulu-Valga maanteeni.
Oluline on aktiivselt kaasa mõelda ja oma arvamus öelda asjades, mis meid puudutavab tegelikult aastakümneteks, et mitte öelda sajanditeks.
