Vaimulikud kogunevad tänavatel ja kirikuesistel väljakutel. Õhus on hõng katoliku kirikuga seotud muudatustest.

Hoolimata vaevuaimatavast kirikujuhtide ärevusest, oli kammerkoori mõlema kontserdi vastuvõtt soe ja südamlik.

Teadmine, et Pistoia linnal ja Viimsi kogudusel on sama kaitsepühak Jaakob (it.k San Jacopo), avas nii mõnedki võõrastele suletud uksed.

Soe vastuvõtt

Oliivipuude oksad on sätitud Pistoia katedraali (Il Duomo) õhtul, mil Viimsi kiriku kammerkoor annab palmipuudepüha missa järel oma esimese kontserdi. "Nii suures kirikus ei ole meie koor varem laulnud ja omajagu pelgasin ka seda, kas ainult eesti heliloojate kooriloomingust koosnev kava kuulajaid kõnetab," tunnistas dirigent Andrus Kalvet ja kinnitas, et vähemasti sellele osale publikust, kes teda pärast kättpidi tänamas käis, see muusika meeldis ja läks hinge. Kõlasid tunnustused "Complimenti!" ja "Bellissimo!". Näidati südamele ja öeldi, et muusika oli tõeliselt lõdvestav.

Kalvetit intervjueerinud Pistoia ajakirjanikule läks enim hinge kontserdi viimane laul, Jacob Arcadelti "Ave Maria", mis oli selles kontserdikavas ainus välisautori looming.

Kontserdi järel huvitusid itaallased ka eesti kultuurist, religioonist, ajaloost, laulupidudest, keelest ja selle eripäradest.

Mõningasest keelebarjäärist hoolimata said nad hulga teadmisi ühe Euroopa Liidu pisikese ääremaa kohta.

"Muusikalise külje pealt võib esinemistega samuti rahule jääda," rääkis Kalvet. "Olles kuulanud kontserdi videosalvestusi, jäin eriti rahule R. Tobiase "Ascendit in coelum´iga", mis pole taidluskoori lugu, aga tuli meil suurepäraselt välja.

Esimese kontserdi Sisaski "Agnus Dei" oli kaunis, aga samas tajusin teisel kontserdil rohkem nii enese kui ka koori musitseerimist, mis kohati lausa üllatas. Akustiliselt meeldis mulle teine, veidi väiksem kirik rohkem."

Itaallased võtsid Eesti vaimuliku koorimuusika hästi vastu, häälekam vaimustus oli tunnetatav pärast Urmas Sisaski "Credo" ja "Agnus Dei" ettekandmist. Ilmselt aitas kaasa publikule arusaadav ladinakeelne tekst. Samas teenis kaunikõlaline eesti keel komplimente ning kontserdi järel dirigendile läkitatud kiri sisaldas siirast tunnustust ja kutset taas sinna esinema tulla.

Viimsi koguduse vaimuliku Mikk Leedjärve sõnul pole sugugi võimatu, et kunagi realiseerub idee korraldada palverännak Viimsist Santiago de Compostelasse, kus asub osa Püha Jaakobi säilmeid. Osa pühadest luudest on ka Pistoia katedraali krüptis.

"Meie kirik on eelkõige seotud Jaakobi kui meremeeste kaitsepühakuga.

Samas ehk ka ühe seosena oleme juba neli aastat korraldanud merel hukkunute mälestusrännakut. Püha Jaakobiga seonduvaid erinevaid külgi on meie koguduses mitmeid ja meie sümbol - kammkarp on ka palverändurite sümbol," tõi Leedjärv paralleele.

Kontsertreisi kaasa teinud joogatreenerit Holger Oidjärve võlus Itaalias see, et igal sammul kohtab inimeste püüdu näida soe, armastusväärne ja veetlev. "Itaalias haaratakse käe alt kinni, sest kehakontakt on neile tähtis. Nad esitavad otsekui hoolimise ja abivalmiduse pildi ning pilt on olulisem kui tõsiasjad," arvas Oidjärv.

Pühakojast restoraniks

Tugeva toidukultuuriga riigis näib isegi loomulik, et ka linna parim restoran kannab sama pühaku nime - San Jacopo restoran pakub Toskaana esmaklassilisi veine ja rahvustoite.

Selgus ka, et kirik on kinnisvaraobjektina täiesti arvestatav ja mõnigi neist on läinud erakätesse. Ühest kirikust on saanud restoran ja teisest ladu.

Summad, mis kirikute ostmisel tuleb välja käia, on mõistagi kosmilised. Saadud raha suunatakse tegutsevate kirikute renoveerimiseks ja ka uute ehitamiseks.

Koor tänab meie kontsertreisi toetamise eest Viimsi Vallavalitsust ja kultuurikomisjoni.

Video koori esinemisest: