Vihula vallavanem andis omavalitsusreformile hävitava hinnangu
„Minu arvamus on, et tegemist on valimiste-eelse asendustegevusega, millel pole isegi tõsist eemärki reformi mõttes. Eesmärk on saavutada mingit populaarsust valijate seas, sest olgugi, et keegi ei mõista asja sisu, siis teemast on nii palju räägitud ja inimesed ongi jäänud uskuma, et kogu pääsemine seisneb reformi läbiviimises. Tegelikult ei muutu midagi, sest asi taandub jällegi vaid piiride joonistamiseks mingi mobiilpositsioneerimise uuringu tulemusel. Kindlasti ei peata selline „reform" inimeste lahkumist erinevatest piirkondadest ja mõne aja pärast (juhul kui see mõttetult läbi viia püütav reform õnnestub läbi viia) tuleb tõdeda, et uutes piirides ei ela enam ootuspärast 5000 inimest.
Enne piiride joonistamist tuleb siiski mitmed muud tingimused üle vaadata. Näiteks see, et stimuleerida riiklike mehhanismidega töökohtade teket just tõmbekeskustest eemal. Teiseks tuleb tagada piisav ühistranspordi ühendus, olla valmis sellele ka peale maksma. Seda teemat võiks jätkata pikalt, kuni selleni, et muuta tänast pearahapõhist maksuraha jaotust. Seega ma ei ole olnud ega ole jätkuvalt nõus selliselt läbi viidava reformiga, mille ainus eesmärk on Kiisleri soov endale CV-d täiendada märkega - tegin ära reformi, mida teised ei suutnud. Eestile ja tema põhiseaduse preambulas kirjeldatud kultuuri säilitamise kohustusele selline tõmblemine kaasa ei aita."
Raivo Uukkivi sõnul on inimesi massiivselt rünnatud pooltõdedega ning seetõttu arvavadki paljud, et liitmine aitab kõik probleemid lahendada.
„Kui vaadata Lääne-Viru maavanema käekesega joonistatud kaarti, siis selline jagamine ei ole kindlasti mõistlik. Kui Vihula valla kontekstis spekuleerida selle kaardi ümber, siis tuleks minna üle Harjumaa piiri ja kokku liita Vihula valla Lahemaa rahvuspargi osa tänasesse Kuusalu valda jääva Lahemaa rahvuspargi osaga ning nendega liita ka Loksa linn. Siis oleks mingigi loogikaga tegemist. Aga rõhutan, et enne kaardi joonistamist ja piiride muutmist tuleb ümber vaadata palju muudki. Möödunud nädalal avalikuks saanud kaardi põhjal võib öelda, et Vihula valla tänasel territooriumil elavatele inimestele või tegutsevatele ettevõtjatele ei muutu miski ei paremaks ega halvemaks, sest joon kaardil ei saagi midagi muuta," arutles Uukivi.
Sellisel kujul reformikava Vihula vallavanem realistlikuks ei pea. "Selline reformikava eeldaks vähemalt valitsusliidu täielikku üksmeelt. Seda ju täna pole. Seega veelkord - tegemist on valimiste-eelse asendustegevusega, kus IRL-il lastakse võbeleda ja arvata, et neist midagi sõltub. Küll varsti rihm pingule tõmmatakse.
Üldse oli ministri kuuest mudelist neli vaid territooriumiga müramine, millel puudus muu sisu. Kahel oli ka sisuline mõõde - kahetasandiline omavalitsus ja omavalitsusliitude mudel. Muide, 2012. märtsis toetasid kõik omavalitsused just seda koostööle suunatud mudelit. Sellele pani minister vastu 67-lt vastajalt saadud tagasiside, kus 67% vastajatest toetas tõmbekeskuste mudelit. Kummaline - ca 45 toetajat vastandati ca 230-le sootuks teise lähenemise toetajale," meenutas Raivo Uukkivi.
Omavalitsusliidu ja maavanema ettepaneku vahel on suured käärid
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg ütles tõmbekeskuste nimekirja kommenteerides, et talle tundub, et ministri sõnastus pole täpne: „Midagi ei ole täna, vähemalt Lääne-Virumaal, kokku lepitud. Omavalitsusliidu ja maavanema ettepaneku vahel on suured käärid. Kuid olen nõus ühega - kusagilt otsast tuleb alustada ja algus on tehtud. Edasi peab järgnema kolm aastat sisulist tööd. Mina ei kasutaks sõna tõmbekeskus, üldjuhul tõmbab inimest täna töökoht ja eluks vajalik kaubandus. Elukohaks valitakse korralikust töökohast mõistlikul kaugusel olev vajalike infrastruktuuriga ja korraliku elukeskkonnaga igapäevateenuseid pakkuv piirkond. Sõna „tõmbekeskus" on oluliselt eksitav, kuigi paremat ei oska ka ise pakkuda."
Toomas Uudebergi sõnul ei saa maavanema väljapakutuga nõustuda ka seetõttu, et omavalitsusliidu poolt tellitud uuring nimetas Tamsalut ühe keskusena, ministeeriumi poolt avaldatud kaadrilt Tamsalut aga ei leia.
Vallavanem tõdes, et välja käidud reformikaval on iva sees, kuid hetkel ei ole veel midagi selge ning läbirääkimised tegevusvaldkondades peavad järgmisel neljal aastal täie hooga käima minema. „Teemaks ei ole niivõrd vallamaja asukoht, kuivõrd mõistlike võimalustega asjaajamise korraldamine. Seda kõike saab teha mõistlikult siis, kui riik on omavalitsustega mõistlikes partnerlussuhetes, mitte ülemuse-alluva vormis. Eesmärgiks peab olema tavainimese normaalne toimetulek Eestis sõltumata elukohast, seda ainult omavalitsuste ühinemisega ei saavuta. Peab olema selge riiklik regionaalpoliitika, mitte parteipoliitika."
