Viimsi Huvikeskus sai 15-aastaseks
Alustame algusest. Aastal 1978 loodi Viimsi Külanõukogu juurde Pirita Lillekasvatuse Näidissovhoosi (PLNS) klubi, kus jätkas tegutsemist juba kooskäiv naisansambel. Lisaks sellele kutsuti ellu ka naisrahvatantsurühm.
Kuid aktiivsed naised ei jäänud pidama ainult pastelde juurde. Jalga pandi kontsaga kingad ja käidi ka esinemas tol ajal populaarse diskotantsurühmana.
1979. aastal jätkasid kollektiivid tegutsemist PLNS-i all ja nii sai alguse Pirita Rahvamaja, mille esimeseks tegutsemispaigaks oli Pargi tee 4 maja keldrisaal. Seal alustasid tegevust bändid ja estraadiring ning humoorikatest sketšidest ja tantsunumbritest koosneva kavaga käidi esinemas üle Eesti, kõikidel tähtsatel sovhoosi tähtpäevadel Pirita teel asuvas kohvikus Tuljak ja lillepaviljonis.
1982. aastal loodi Pirita Lillekasvatuse Näidissovhoosi ametiühingu klubi. 1983 sai rahvamaja koduks hoone, kus nüüd tegutseb Viimsi Peokeskus.
Ringidest lisandusid laste laulu- ja tantsuring ja segarahvatantsurühm. 1986. aastal alustas tegevust Viimsi Varietee, kus kõiki kolme šõukava esitati üle saja korra, kuid ikka oli ukse taha jääjaid.
Sovhooside likvideerimisega lõpetas tegevuse ka a/ü klubi ja olime valiku ees, millise tegutsemisvormiga edasi minna. Kuna vallavalitsus soovis, et jätkaksime küll nende toetusel, kuid iseseisva asutusena, siis otsustati esimesena Eesti kultuuriasutustest võtta munitsipaalettevõtte vorm.
Nii loodigi 1992. aastal munitsipaalettevõte ViiRa (Viimsi Rahvamaja). Kirovi Kalurikolhoosi likvideerimise tagajärjel tekkis kultuuriklubi Onion, mille eesotsas oli tolleaegne naljamees Lembit Sibul.
1994. aastal kultuuriklubi likvideerus ning tublid rahvakultuurikollektiivid, segakoor Viimsi, rahvatantsurühm Valla-alune, noortekapell ja pillikoor Merimemm jäid peavarjuta. Vallavalitsus tegi ettepaneku ViiRa-l nad oma tiiva alla võtta ja nii saigi võimalikuks, et suhteliselt noores asutuses tähistatakse mõnede huviringide 25. ja 30. juubelit.
Äriseadustiku muudatusega likvideeriti munitsipaalettevõtted ja taas oli aeg vahetada tegutsemisvormi. Jällegi esimesena Eesti kultuuriasutustest valiti mittetulundusühingu vorm. Selle 15 aasta jooksul on Viimsi Huvikeskus endiselt laienenud. 2001. aasta oktoobris avasime oma esimese noortekeskuse Nelgi tee 1 majas.
Kuna tegevus osutus populaarseks ja kasulikuks nii noorte kui ka nende vanemate seas, siis avati 2007. aastal ka Randveres noortekeskus. 2008. aastal liitus huvikeskuse struktuuri ka Prangli Rahvamaja.
Tänapäeval tegutseb huvikeskuse juures igal aastal üle 40 huviringi, kus pakutakse meelepärast tegevust kodu lähedal, alates imikuealistest kuni eakateni.
Viimsi Huvikeskus tänab südamest Viimsi Vallavalitsust, kõiki oma endisi ja praeguseid töötajaid, huviringides osalejaid, toetajaid ja koostööpartnereid ning soovib kõigilepalju õnne sünnipäevaks!
