Viimsi Kooli vahva Taibu
Ringi idee autorid ja juhendajad on keemiaõpetaja Peeter Sipelgas ja füüsikaõpetaja Ingrid Rõigas. Töö toimub kooli loodusainete laboratooriumis, kus lapsed saavad kogenud õpetajate abiga ise teha igasuguseid huvitavaid katseid nii füüsika kui ka keemia vallas.
Haruldane ring
Selline kooli juures tegutsev algklasside teadusring on Eestis haruldane. Arvatakse, et need teemad on laste jaoks veel liiga keerulised. Tegelikult teavad aga kõik lapsevanemad, et just väikestel lastel on huvi maailma ja loodusteaduste vastu kõige suurem. Selleks, et see huvi säiliks, on väga oluline pakkuda väikestele koolilastele võimalusi ise katsetada, kogeda, näha ja küsida. Sel juhul on õppimine nende jaoks jätkuv rõõm. Kui seda innukust ei toetata, siis on paljud õpilased põhikooli jõudes käega löömas ning loodus- ja reaalained tunduvad kuivad, arusaamatud ja rasked.
Taibu ringi töös osaleb hetkel 80 last. See näitab, et vajadus sellise tegevuse järele on tohutu. Ringi juhendajad möönavad, et ei uskunud algul, et väikesi teadushuvilisi võib tulla nii, palju ja arvasid, et pooled neist kaotavad varsti huvi. Aga kus sa sellega! Neid, kes on sõprade käest huvitavast ringist kuulnud, tuleb aina juurde ja osalejate arv üha kasvab.
Ka meie pere on tundnud teravat vajadust sellise ringi järele. Esimestes klassides põhilise aja täitev lugemise, kirjutamise ja arvutamise harjutamine muutis kooli kiiresti vastumeelseks – igav ja tüütu pidi ole-ma, midagi uut ja huvitavat ei räägita. Poeg on meil kogu aeg olnud tehnika-ja teadushuviga. Tavapärased ringid – laul, tants ja näitemäng – ei tõmba mitte raasugi. Pärast Taibu ringis käimahakkamist (3. klassis) on olukord palju parem. Taibu teisipäevad on oodatud, koju tullakse silmad säramas, seletamas õhinal, kuidas “nad panid kokku kõik läbipaistvad asjad, vesi ja elekter ja midagi oli veel ja kuidas siis, mõtle!, vesi läks roheliseks!” Ja meie lapsevanematena näeme, et lapse suhtumine kogu sellesse koolivärki on muutunud ka märksa pooldavamaks.
Taibu vestlusring
Taibu ringi populaarsuse tulemus on see, et kõik lapsed korraga laborisse ei mahu. Ringitöö käib neljas grupis ja iga laps saab laboritundides osaleda üle nädala ehk siis ainult kaks korda kuus. Et natuke seda puudujääki korvata, ole-me alates jaanuarikuust loonud lastele võimaluse laborist vaba nädala teisipäeval osaleda Taibu vestlusringis ehk kohtuda mõne huvitava inimesega väljaspoolt kooli. Mõne teadlase, ettevõtja, lapsevanema või ükskõik millise põneva inimesega, kes oma erialast või hobist oskab ja soovib lastele huvitavalt rääkida ja midagi käegakatsutavat ka kaasa võtta. Seni on need vestlustunnid läinud väga hästi. Lapsed on niivõrd vahvalt emotsionaalsed, arutlevad kaasa, esitavad küsimusi ja oma nägemusi.
Esimene külalisesineja käis Taibus detsembris. See oli Aare Baumer Energia Avastuskeskusest, kes esitas oma väga hoogsat ja efektset teadusteatrit. Lendas sädemeid, kõlas pauke ja kostus laste vaimustushüüdeid. Siis käisid Taibul külas Marit Kasemets ja Krista Kaur Tallinna Botaanikaaiast, kes rääkisid sellest, miks botaanikaaedu vaja on. Nad olid kaasa võtnud ka paljude taimede kuivatatud vilju laiast maailmast, mida oma käega ja silmaga uurida sai.
Sirli Vijar Viimsi Looduskeskusest rääkis lastele sellest, kuidas metsaloomad karmide talvetingimustega hakkama saavad. Selgitas, kuidas metsas käies erinevaid märke loomadest ära tunda, ja näitas kaasavõetud jänese, kitse ja põdra pabulaid. Palju elevust põhjustas see, kui külaline kutsus pabulaid ka maitsma. Julgemad lapsed selgitasid välja, et need on hoopis sarnase välimusega kommid! Päris pabulad siiski süüa ei kõlba. Aga saime näiteks teada, et jänes on nii kaval loom, et sööb oma esialgse väljaheite uuesti ära, sest toitu pole ju raisata, ja tema kuivad pabulad tekivad alles pärast teistkordset seedimist.
Veel käisid lastele esinemas Eesti ainus tsirkuseomanik Lauri Viikna ja selle tsirkuse direktor Olga Sinjakova. Lapsed said näha ja kuulda palju põnevaid asju tsirkuse elust ja olust, artistidest ja loomadest. Muuhulgas saime teada, et tsirkuseloomi ei pea nende elu pärast haletsema. Nad on õnnelikud ja inimeste seltsis elamisega rahul, mida näitab nende pikk eluiga. Näiteks metsas elavad hundid tavaliselt 5-aastaseks, loomaaias keskeltläbi 10-aastaseks, kuid tsirkuse huntide eluiga võib küündida 15 aastani. Vestlustunni lõpus õpetas Lauri Viikna lastele spontaanselt ka ühe tsirkusetriki.
Väga oodatud ja huvitav oli robootika teemaline tund Leivo Sepaga. Samuti oli vahva vestelda lindudest ja kuulata loodushääli koos vanameister Fred Jüssiga. Viimati aga käis Taibu ringi lastel külas purjetaja Alar Volmer, kes pajatas oma seiklustest maailmameredel. Nüüd ootame suure põnevusega järgmist esinejat Tiit Seppa Tartu Observatooriumist, kes tuleb lastele tutvustama astronoomia ja kosmoloogia teemat.
Suur tänu kõigile neile imeväärsetele inimestele, kes on nõus tulema väikeste koolilastega oma kogemusi ja teadmisi jagama! Ma arvan, et need pisikud, mida kõik need eelpool nimetatud õpetajad ja külalisesinejad lastesse süstivad, on väga väärtuslikud. Ja mine tea, võib-olla osutuvad ühel hetkel mõne lapse elu kujundamisel või otsuste langetamisel lausa määravaks.
