Viimsi otsib tunnuslauset

Tänasest algab Viimsis võistlus parima tunnuslause leidmiseks. Millisena näed Viimsit sina? Ootame kõigilt viimsilastelt oma nägemust koduvallast, oma tunnuslauset, mis iseloomustaks Viimsit nii omadele kui ka külalistele kõige stiilsemalt, kõige paremini. Kampaania kestab 11. detsembrini. Viimsi parima tunnuslause autor saab auhinna, mis antakse üle Viimsi valla aastapäeva pidulikul üritusel 20. detsembril.

Samuti algab ka sel aastal uuesti Viimsi elanikuks registreerumise jõulueelne kampaania "Jõuluks koju Viimsisse". See üleskutse on mõeldud neile Viimsi inimestele, kes elavad siin, kuid pole valla elanikuks registreerimise toimingut veel ette võtnud. Vald teeb kingituse kõigile neile, kes kampaania ajal enda ja oma pereliikme elukohaks registreerivad Viimsi valla. Lisaks kingitusele loositakse valla aastapäeva pidulikul üritusel kõikide kampaania ajal registreerunute vahel välja iPad.

Kuid miks peaksime tahtma olla viimsilased? Miks peaksime selle üle uhkust tundma?

Esiteks: Viimsi on üks elujõulisemaid kogukondi Eestis. Viimsi on noorem kui Eesti, ta on noorem kui Euroopa tervikuna. Just sellepärast on ta edukas ja elujõuline. Noortes peitub meie tulevik ja see on loodusseadus.

Teiseks: Viimsi panustab haridusse. Kui Eesti on jõudnud sellisele arengutasemele, kus edasiliikumisel hakkab innovaatilisus ja inimkapital omandama suurimat kaalu, siis on vaid üks kindel lahendus - teha jõukohaselt õppimine kõigile võimalikuks ning teha seda taskukohaselt. Viimsi panustab juba mitmendat aastat haridusse enam kui poole oma eelarve kuludest. Üks 2008. aastal USA-s läbi viidud uuring näitab, et iga koolis käidud aasta tõstab IQ-d keskmiselt 2-2,5 palli võrra. Tundub, et paljuski hariduse kättesaadavuses on peidus lahendus eesti inimvara defitsiidile, innovaatilisuse puudumisele ning tehnoloogilise arengu erivajadusele.

Kolmandaks: Viimsi on üks võimekamaid omavalitsusi Eestis. Nädal tagasi, 10. oktoobril esitlesin regionaalministrile ning Viimsisse kutsutud Eesti kohalikele omavalitsuste esindajatele valla hetkeolukorda ning tulevikuväljavaateid. Viimsis on 17 228 elanikku, töövõimeline elanikkond moodustab sellest 10 700, lapsi on ca 4200, pensionäre 2200. Töötute protsent on vähenenud 3,7%-ni. Maksumaksjate arv ei ole rasketel aastatel kordagi vähenenud ning on praegu tõusutrendis. Keskmine brutosissetulek maksumaksja kohta on 1257 €, mis on juba aastaid kõrgeim Eestis. Need on olulised sotsiaalmajanduslikud näitajad, mis määravad Viimsi tulevikuvõimalusi.

Viimsile vähendab jõuliselt aastaid tagasi tekkinud laenukoormust. Seisuga september 2011 on meil rahalisi kohustusi 23 miljonit eurot, mis moodustab 120% 2011. aasta eelarve mahust, täpsemalt põhitegevuse tuludest. Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seaduse järgi, mille mõned sätted jõustuvad alles 2013 jaanuarist, on lubatav laenukoormus kuni 100% ühe aasta eelarve (põhitegevuse tulude) mahust.

Juba 2009. aasta detsembris koostas Viimsi finantsplaani ning asus liigseid kohustusi jõudsalt vähendama. Suurema laenukoormusega omavalitsustest on Viimsi ainus, kellel on netovõlakoormuse vähendamine läbi laenude põhiosa tagasimaksmine olnud nii efektiivne. Kui jaanuaris 2010 oli Viimsi valla võetud laenukohustuste maht 161% eelarve mahust, siis 2011 septembris on see juba vähenenud 112%-ni - pooleteise aastaga on võlakohustuste protsenti vähendatud pea 1/3 võrra. 2011. aasta eelarves on laenude (põhiosa) tagasimaksmiseks 4 miljonit eurot (ehk ca 60 miljonit krooni), seega peaaegu 20% aasta eelarvest.

Seadust peab aga täitma ja sellise ruttamisega jõuame oma laenukohustustega järgmise, 2012. aasta teiseks pooleks allapoole seaduses sätestatud 100% piiri.