Viimsi uus veepuhastusjaam on avatud
"Oleme kuulnud vahel öeldavat, et Viimsis vett ei jooda ja jala ei käida. See on olnud osaliselt tõsi, sest vee kvaliteet on Viimsis piirkonniti olnud kehv. Nüüdsest aga peaks olema probleem uue veetöötlusjaama näol lahendatud ning joogivesi igati vastav Euroopa Liidu direktiividele," rääkis vallavanem Haldo Oravas veepuhastusjaama avamisel. "Viimsi saab täna uue, kogu poolsaart hõlmava joogivee puhasti, kus Eesti teadlaste loodud tehnoloogia võimaldab saada ühel kohalikul omavalitsusel, esimesena Põhja- Eesti lubjakiviklindi piirkondadest, radioaktiivsusest vaba joogivett!"
"Veega kipub olema nii, et kui sellega on kõik korras, ei pane me selle tähtsust tähelegi. Kuid seal, kus veevärgiga probleeme, tajutakse seda väga teravalt. Viimsi valla elanikud on vee kvaliteedi üle sageli kurtnud, uus jaam peaks aga nende mured lahendama," ütles jaama avamisel keskkonnaminister Keit Pentus. "Meie eesmärk on, et 2013. aasta lõpuks vastaks joogivesi nõuetele kõigis Eesti asulates, kus ühisveevärk on välja ehitatud," lisas Pentus.
Harju maavanem Ülle Rajasalu rääkis, et tal elavad Viimsis lähisugulased ning ta on ise tunda saanud, kuidas sealne vesi siiani lõhnas. Ta lisas, et samasugusel tehnoloogial põhinev veepuhastusjaam avati 2010. aastal ka Mähel, kuid Viimsiga võrreldes on elanike arv seal palju kordi väiksem.
Valminud veepuhastusjaamast hakatakse puhta joogiveega varustama kogu Viimsi mandriosa, välja arvatud Äigrumäed ja Laiaküla, kus veevarustus lahendatakse autonoomsete puurkaev-pumplatega. Kokku juhitakse jaamas puhastatud joogivesi peale magistraaltorustike valmimist ligi 15 000-le Viimsi elanikule. Puhas joogivesi tagatakse kõikides piirkondades 2013. aasta lõpuks - selleks ajaks on välja ehitatud kõik vajalikud vee magistraaltorustikud.
AS-i Viimsi Vesi juhataja Toivo Eensalu ütles, et seda jaama on oodatud kümme aastat. Eensalu sõnul erineb puhastatud joogivesi puurkaevu veest selle poolest, et sealt on eemaldatud liigne raud, ammoonium, kloriid ning radionukleiidide ühendid. "Lisaks puhastusprotsessile rajasime kolm 2000 m3 veereservuaari, mis töötavad sisuliselt veetornidena, tagades veevarustuse stabiilsuse ning elektrikatkestuse korral joogivee isevoolse juhtimise kriitilistele tarbijatele nagu koolid, lasteaiad ja haigla."
Viimsi veetöötlusjaama kaasfinantseerijateks olid EL-i Ühtekuuluvusfond, Viimsi vald ja AS Viimsi Vesi. Veetöötlusjaama maksumus oli 3,29 miljonit eurot. Praegu toimub jaamast puhastatud joogivee saatmine Lubja, Tammneeme ja Pärnamäe küladesse ning Viimsi ja Haabneeme asulatesse, mis toob puhta vee ligi 15 000-le valla elanikule. Uusi piirkondi lisatakse jooksvalt. Kogu piirkond varustatakse puhta joogiveega 2013. aasta lõpuks.
Veetöötlusjaama ehitus on osa "Viimsi veekorralduse II etapp" projektist, mille maksumus on kokku 12,8 miljonit eurot. Projekti rahastab Euroopa Ühtekuuluvusfond 9,7 miljoni euro ning AS Viimsi Vesi ja Viimsi vald omafinantseeringuna 3,1 miljonit euroga. Eesti veemajanduse arendamist toetatakse Euroopa Ühtekuuluvusfondist kokku 425 miljoni euroga, millest on praeguse seisuga välja makstud 107 miljonit eurot.
Veetöötlusjaama projekteeris AS Sweco, ehitas AS Esmar Ehitus, idee autorid on Johannes Sutt ja Rein Munter.
Veepuhastusjaama pidulikul avamisel tänati kõigepealt neid, kelle abiga jaam valmis. Siis said külalised, keda oli kogunenud märkimisväärselt palju, tutvuda jaamaga, kuulata asjatundjate selgitusi ning nautida võimsat tuleetendust.
