Viimsis toimus hariduse visioonikonverents 2011
Kooli aastapäeva pidustuste raames korraldasime Viimsi hariduse visioonikonverentsi. 28. oktoobril toimus Viimsi Koolis valla hariduse visioonikonverents, kus keskendusime haridusmaastikul toimuvatele muudatustele, uuendustele ja kitsaskohtadele.
Vallavanem Haldo Oravas: "Tahaksin kõigepealt tänada veelkord kõiki, kes osalesid Viimsi hariduse visioonikonverentsil. Nii oluliste küsimuste arutelul oli tunda mitte üksnes koolijuhtide huvi ja kohalolekut, vaid kogukonna kohalolekut, Viimsi inimeste kohalolekut."
Visioonikonverentsil jäi domineerima mõte, et kool peakski olema kohaliku elu keskus. Ning et kool peaks olema kodule lähedal. Õpilane olla ei olegi alati nii kerge, aga meeldiv kohustus õppida kogu elu, on meil kõigil.
Konverentsil otsisime koostöös pedagoogide, lapsevanemate ning kogukonnaga lahendust ülikiire kasvuga valla haridusprobleemidele keskkonnas, kus enamik valdu peavad koolivõrku õpilaste puudusel kokku tõmbama.
Viimsi vallas elab rahvastikuregistri andmete kohaselt üle 17 000 vallaelaniku ning Viimsi on kasvanud rahvastiku suuruse järgi 7. kohalikuks omavalitsuseks Eestis. Rahvastiku kiire arvukuse kasv on valdavalt sisserände tulemusena omakorda kaasa toonud varasema elanikkonna vanusstruktuuri teisenemise - eelkõige laste arvukuse kiire kasvu ja 30-45-aastaste elanike suhteliselt suure osakaalu.
Rahvastikuprognoos näitab jätkuvalt laste sündivuse kasvutrende vallas. Aastaks 2013 saavad kooliküpseks 300 last, mis teeb ca 50 last enam, kui käesoleval aastal kooliteed alustas. Kui aastal 2007 läks I klassi Viimsis 151 last, siis käesoleval aastal alustas oma kooliteed 212 õpilast. See tähendab, et iga-aastaselt on kasvanud Viimsi I klassi minevate laste arv ning aastaks 2013 on Viimsi vald seisus, kus Viimsi Koolis praeguse III (7.-9. klass) kooliastmel oleva 13 paralleeli asemel on juba 17 paralleelklassi (lisaks Püünsi Kooli paralleel). Igal aastal kasvab III kooliaste I-II (1.-6. klass) kooliastmest "pealekasvavate" õpilastega. Käesoleval aastal alustas Viimsi Kool 9 esimese klassiga, lisaks Püünsi Kool 2 esimese klassiga. Viimsi vald on seega jõudmas lähitulevikus seisu, kus Viimsi Kool ja Püünsi Kool ei mahuta ära kõiki kooliastmeid ning on vajadus uute koolihoonete ja uue koolivõrgu arengukava järgi.
Rahvastikuprognoos näitab seda, et peame lähiaastatel Viimsisse rajama uusi koole ning kogu kehtiva koolivõrgu arengukava kriitiliselt üle vaatama ja töötama välja tulevikulahendused, mis peaksid rahuldama hariduselu vajadused järgmise 5 aasta jooksul.
Viimsi Vallavalitsus on alustanud koolivõrgu arengukava kaasajastamist ning soovisime ka läbi hariduse visioonikonverentsi kaasata Viimsi hariduse tulevikuarutelusse inimesed, keda eesseisvad muudatused kõige rohkem puudutavad - eelkõige lapsevanemad, pedagoogid ning koolipere laiemalt.
Hariduse visioonikonverentsil kaardistasime kogukonna ootused ning tõstatati ka erinevaid probleemvaldkondi. Konverentsist võtsid osa valla koolide ja lasteaedade õpetajaid, lapsevanemaid, vilistlased ja aktiivseid kogukonna liikmeid. Osalejaid saime kokku üle 115 inimese.
Et pakkuda ka tulevikus meie lastele kvaliteetset haridust, tuleb meil lähiaastate koolivõrk targalt planeerida ja hästi läbi mõelda. Üks on kindel - Viimsi on väga populaarne koht noortele peredele ning lastearvu kasvu pärast me kindlasti muretsema ei pea ega koole sulgema hakkama. Otse vastupidi, Viimsi on selles osas väga ainulaadne omavalitsus kogu Eesti riigis.
Kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada, et lapsed saaksid täita koolikohustust. Iga vanema soov on, et tema laps saaks võimalikult kvaliteetset ja konkurentsivõimelist haridust. Iga õpilase soov on saada kooliharidus võimalikult kodu läheda, et jääks aega käia ka huviringides ja teha sporti.
Vallavalitsus peab haridusvõrgu arengukava koostamisel lähtuma kõikide huvigruppide soovidest, vajadustest, valla enda kohustustest ning ka valla tegelikest võimalustest. Vallavalitsuse peamine prioriteet on kõikidele valla lastele võrdseid võimalusi pakkuva kvaliteetse hariduse võimaldamine kodulähedases koolis. Tänaseks päevaks on selge, et olemasolevad koolihooned ei mahuta kasvavat õpilaskonda ning lahenduseks on kahe uue koolihoone planeerimine (Randvere külla ja Miiduranda).
2006. aastal avatud Viimsi Kooli koolihoone on hetkel vabariigi üks kaasaegsema õpikeskkonnaga koolihooneid, mis planeeriti 1300 õpilasele - kõikidele nõuetele vastavate laborite ja tehnoloogiaõppe kabinettidega. Paraku on suurenevate I klasside arv ka Eesti suurema kooli täitnud ning altpoolt kasvav õpilaskond ei mahuta lapsi lähiaastatel III kooliastmesse. Püünsi Kooli piirkonnas on rahvastikuregistri andmetel kahe paralleeli jagu lapsi, kuid koolil puudub füüsiline õpikeskkond, mis võimaldaks III kooliastmele vastavalt uuele põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele anda loodusainete tunde ja tehnoloogiaõpet.
Lahendus võiks olla Viimsi valla omandis olevate koolide võimalusi maksimaalselt kasutav ning I-II kooliastmel õpilastele kodulähedal koolis käimist võimaldav võrdseid võimalusi pakkuv haridusvõrk. Lähtudes eeltoodust, planeerime paralleelelt uute koolide ehitusega reformida ja korrastada kogu valla koolivõrk.
Uute koolide planeerimise ning koolivõrgu arengukava uuendamise peamiseks eesmärgiks oleks tuua I-II (1.-6. klass) kooliastmele kool võimalikult kodu lähedale, kindlustades lapsele võimalikult lühike ning ohutu koolitee ning pakkuda 7.-12. klassis kõikide õpilastele võrdseid võimalusi andev kvaliteetne haridus Viimsi Kooli kaasaegses õpikeskkonnas (ehk nn tugeva progümnaasiumi kontseptsioon).
Viimsi valla mandriossa võiks tulevikus jääda 4 piirkonna kooli ehk "kodukooli", mis pakuvad I-II kooliastmel põhiharidust (Randvere Kool, Viimsi Tulevikukool, Püünsi Kool ja Karulaugu Kool) ning progümnaasiumina (Viimsi Kool), lisaks kool Prangli saarel.
Hariduse visioonikonverentsi avas tervitussõnavõtuga Viimsi vallavanem Haldo Oravas ning Rivo Noorkõiv (Geomedia) andis ülevaate investeeringust inimkapitali.
Abivallavanem Jan Trei andis ülevaate Viimsi koolivõrgu arengukava muutmise ja muudatuste vajadustest, tutvustati Randvere Kooli projekti ning Viimsi Tulevikukooli ideed, räägiti Viimsi haridusmaastiku rahvusvahelistumisest ning IB õppe toomise vajadusest Viimsisse ja hariduse kvaliteedi tõstmise vajadusest.
Viimsi hariduse visioonikonverentsil toimusid ka erinevad töötoad. Igas töötoas viidi läbi tegevusvaldkonna SWOT-analüüs ehk toodi välja valdkonna sisemised tugevused ja murekohad ning välised ohud ja võimalused. Probleemkohtadele otsiti ühiselt ka lahendusvõimalusi.
Läbi töötubade sai visioonikonverentsil kaasa rääkida ning teha ettepanekuid, mida koolivõrgu arengukava koostamisel võiks arvestada. Töötoad toimusid järgmistes valdkondades:
* Alushariduse töötuba - alushariduse töötuba hõlmas munitsipaal- ja eralasteaedade, päevahoidude ja eelkooliealiste laste tegemiste teemavaldkondi;
* Haridusliku erivajadustega laste töötuba - haridusliku erivajadustega laste töötoas käsitleti HEV laste õppimisvõimalusi laiemalt, ka peale põhikooli;
* Põhihariduse töötuba - põhihariduse töötoas kaardistati valla alg- ja põhikooliealiste laste õppimisvõimalusi ning probleemkohti ning arutati erinevaid lahendusvõimalusi;
* Keskhariduse töötuba - keskhariduse töötoas arutati valla keskhariduse hetkeolukorda ja võimalikke tulevikustsenaariume;
* Noorsootöö ja huviharidus - noorsootöö ja huvihariduse töötoas käsitleti huvihariduse ja spordi võimalusi ning laste vaba aja veetmise võimalusi laiemalt ning nende kitsaskohti vallas;
* Kogukonna kaasatuse töötuba hariduses - selles töötoas käsitleti, millised on kogukonna võimalused Viimsi hariduse võimaldamisel kaasa lüüa. Lahati ka küsimusi, millised on kodu ja haridusasutuste (lasteaed, kool, huvikool, spordiklubi jne) koostöövõimalused.
Kõikide töötubade kokkuvõtete analüüsiga tegeletakse vallavalitsuses ning kindlasti võimaluste ja põhjendatuse piires arvestatakse nendega ka valla uue koolivõrgu arengukavas.
Visioonikonverents päädis paneeldiskussiooniga, kus osalesid haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, Aivar Haller Eesti Lastevanemate Liidust, Maris Liiders Harju Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonnast, riigikogu ja riigikogu kultuurikomisjoni liige Liisa-Ly Pakosta, Viimsi Vallavolikogu kultuurija spordikomisjoni esimees Aarne Saluveer, Kathleen Naglee Eesti Rahvusvahelisest Koolist, Viimsi vallavanem Haldo Oravas ning Viimsi abivallavanem Jan Trei.
Paneeldiskussiooni kommentaatoriteks olid palutud Viimsi Kooli vilistlane Tõnis Pool, Viimsi Kooli hoolekogu liige Rein Leipalu, MLA Viimsi Lasteaiad hoolekogu liige Kristiina Heidmets-Aigro, Viimsi valla koolide esindajana Leelo Tiisvelt ning valla haridusasutuste arengukava koostaja Rivo Noorkõiv. Paneeldiskussiooni modereeris suhtekorraldaja Janek Mäggi.
Paneeldiskussioonis kommenteeriti töötubade kokkuvõtteid ning arutleti valla hariduse kvaliteedi, üld- ja huvihariduse võimaluste ning Viimsi kavandatavate koolivõrgu muudatuste üle laiemalt. Saime positiivse tagasiside oma tegemistele täna ja plaanidele tulevikuks.
Võib öelda, et Viimsi hariduse visioonikonverents õnnestus ning saime kõik huvitavaid ning asjalikke ideid meie haridusvaldkonna ja koolivõrgu paremaks korraldamiseks.
Täname kõiki osalejaid ja osavõtjaid! Valla uue koolivõrgu arengukava väljatöötamiseks on abivallavanema Jan Trei ettepanekul moodustatud ka laiapõhjaline töögrupp, kuhu hakkavad kuuluvad Viimsi koolide direktorid, Viimsi Kooli ja Püünsi Kooli hoolekogude liikmed, valla noorsoo- ja haridusameti spetsialistid, volikogu kultuuri- ja spordikomisjoni ning noorsooja hariduskomisjonide esimehed ning MLA Viimsi Lasteaiad esindaja.
Valla haridusasutuste võrgu arengukava töögrupp on plaanis ellu kutsuda detsembrikuus.
