Viira kool: maja ees on kevad ja maja taga on talv
Koolis kõik toimub nii nagu koolis toimuma peab. Kord kaldume õigelt teelt paremale, kord vasakule ja vahel püsime tükk aega trassil. Mõni laps puudub rohkem kui oodatud, mõni jällegi puudub vähem kui kardetud, mõni alustab suitsetamist ja siis jällegi mõni üritab lõpetada.
Kes kevade saabumisega sööb vähem, kellel jällegi on päikese tulekuga parem isu. Imelik on see, et kuigi on suur kevad käes ja igalt poolt lagedalt on justkui lumi ära läinud, siis miskipärast sel aastal on Viira Kooli tagune ehk siis päikesepoolsem külg täna, 26.03. kaetud ühtlase nii umbes 15 cm lumekihiga?
Ei oska öelda milles on küsimus, aga midagi on sel aastal teisiti. Näis millega see lõpeb. Samas on päris vahva, et maja ees on kevad ja maja taga on talv. Meil poleks midagi selle vastu, kui nii jääbki.
Kirjutan suvalises järjekorras sündmusi, aga ega sisu sellest muutu.
Streik - imelik asi, aga seekord sedasi. Mingi efekt ju oli tööseisakul, aga nagu me kõik näeme, siis samal nädalal oli juttu palju, aga nädal hiljem ei meenuta seda enam keegi. Aega näitab.
Kõik see laps löödi ühel päeval bussi ja sõitsime Pärnu jääfestivalile. Ilma valida ei saa ja sellele päevale sattus lörtsine ilm. Jääfestival oli täiesti kokku vajunud, ainult üksik hõõgveinimüüja oli oma termosega nukralt telgi alla seisma jäänud. Tea kas talle ei öeldud, et ilm on kehv ja pole nagu mõtet eriti. Läks nats lörri see käik, aga asendustegevusena otsustasime minizood külastada. Kuna see asutus kolis parajasti uutesse ruumidesse ja neil oli plaan vanu loomi mitte kaasa vedada ning kõik uuema kollektsiooni vastu vahetada, siis olid kõikide puuride uksed lahti ja iga laps sai endale koju kaasa võtta mida tahtis. Paljud lapsed said vahvate madude ja ämblike omanikeks.
Nende vanemad kodus olid alguses pisut ärritunud, aga kui laps ikka tahab, siis peab ju saama. Pärast tegime koos loomadega uhke söögi McDonaldsis.
Emakeelepäev oli ja õpetaja Jane tegi sellest väikese kokkuvõtte.
Tähistasime emakeelepäeva viktoriini ja omaloomingu konkursiga. Omaloomingus said pärjatud järgmised õpilased: Kelly Lehtmäe, Gesiine Tiko, Birgit Pärna ja Aleksei Dudkin. Viktoriini võiduvõistkonna moodustasid: Alari Poolak, Raido Laansalu, Tony Aaslaid ja Kelly Lehtmäe.
Auhinnatud said kõik võistkonnad. Komme jätkus nii suhu, põrandale, kui ka sõbrale pähe. Vot selline tore üritus siis!
Tööseisaku ajal tehti ka tööd. Kooli teenindava veetrassi saime vahetatud. Suur töö, aga toimus kiiresti. Kes veel ei tea, siis Saku läte valis europrojektide raames välja 20 punkti Eestis, kuhu puuriti puhta vee kaevud. Üks neist sai läbi õnneliku juhuse ka meie õuele. Nüüd me siin siis peseme käsi ja jalgu erinevalt muust maailmast, puhta Saku lättega.
Õpilaskodu kasvatajad, mõned õpetajad ja mina käisime Tormas järjekordsel väärtuskasvatuskoolitusel. Kahepäevasel koolitusel oli tore kohata vanu tuttavaid ja uusi sõpru soetada.
Koolitus toimus kohe kohe valmivas Vene hoovis, mis on stiilselt venepäraselt remonditud ja sisustatud Torma mõisa kõrvalhoone. Kui suvel sinnakanti eksite, siis otsige see koht kindlasti üles ja jooge teed barankadega. Meile esinesid Margit Sutrop, Egle Säre, Sirje ja Georg Aher ning Sirje ja Väino Puura koos Sirje ja Rein Kurega. Mängisime väärtuskasvatusmängu, mida kusagilt osta ei saa miskipärast, aga mis on igavesti haarav mäng. Koolivaheajal käisid õpetajad veel erinevatel koolitustel ja kõik koos sai ette võetud ühise üritusena Pärnus käik, kus kõigepealt pidasime isekeskis aru, siis veeretasime bowlingukuule ja läksime piduliku rongkäiguga läbi linna kohvikusse Mahedik ja sõime peeneid roogasid. Edasi üle tänava Piccadilly kohvikusse, kus saime targemaks lauakommete poolest ja nüüd teame paremini milliseid veine milleks kasutatakse.
Kooli ümbruse tegime korda niipalju kui hetkel andis ja kehalise kasvatuse õpetaja kabinet sai uue ilusa kuue. Remonte toimub meil jooksavalt teisigi. Samuti on valminud 10 uhiuut lindnoka puuri, mille lapsed oma kätega tegid ja disainisid ning sisustasid, et puuris peatuvatel lindudel oleks koht kus omaette olles lindude asja ajada. Üks hilistihane pettis mind teisipäeval nii ära, et olin talle sunnitud ütlema, et ta laulab nagu ööbik. Kevad teeb ikka kõigiga imet, minu ajas segadusse, mis sa väikesest linnukesest tahad, ei saanud seegi enam aru kes ta on.
No vot ongi kõik. Jääme sõpradeks!
