Viira kool oktoobris
Seekord kirjutan sündmused üles toimumise järjekorras ja esimene sündmus mis toimuma sai, oli 1.-6. klassi õpilaste rongireis Tallinnasse Nukuteatrisse “Kalle Blomkvisti ja Rasmuse” etendusele. Teater on teater, siin pole miskit tarka lisada, ilus ja salapärane ning lastel muljeid kui palju. Mina seal ise ei käinud, seega muljed suhteliselt puuduvad, aga kes käisid, rääkisid ikka imelugusid… Pärast teatrit külastati veel Energia avastuskeskust, kus oli kindlasti sama huvitav kui teatris. Õhtul tulid seekord kõik rongiga tagasi. Lastega käisid reisil kaasas pidulikud rõivad, võileivad, Merike ja Dagmar.
Oktoobrikuu esimest “Meie” tundi toimetas Rita ja tema oli läbi viinud küsitluse mille tagajärjel selgus, kas meil on koolis hea olla või ei ole ja kui ei ole, siis miks ei ole. Laias laastus selgus, et muidu oleks hea, aga reeglid on nõmedad. Samas selgus arutelus, et ilma reegliteta jällegi ei saa. Mine võta kinni, mis see siis hea on? Toodi näiteid muust maailmast ja nende põhjal võime öelda, et pole meie elul häda midagi.
Järgmisel päeval sõitsid koolitöötajad ja teised toredad inimesed Estonia teatrisse “Nahkhiirt” vaatama. Kes on kursis see teab, et praegu teatris etenduv Johann Straussi igihaljas operett on seekordses lavastuses saanud kaasaegse kuue. Arvamused tükist olid nii-ja naasugused, aga Estonia teater ise on kaunis koht ja seda maja tasub vaatamas käia ilma teatrit nägematagi. Peale etendust sõime inimesekombel einelauas kõhud kõvasti täis ja bussiga tagasi, sest järgmine päev oli õpetajate päev.
Koolis nägi õpetajate päev välja nagu ikka, ühed “õpetajad” andsid tunde ja teised õpetajad mugisid rosinaga saia kohvi kõrvale – oli pidulik (justkui).
Õhtul korraldas vallavalitsus rahvamajas vastuvõtu kõigile valla õpetajatele, kuulati-vaadati vahvaid etlejaid ja mindi soojade südametega järgmisel päeval tööle tagasi. Suur tänu korraldajatele, oli väga mõnus!
Koolieelikud on samuti külastanud meie kooli sel kuul paar korda. Kui eelmisest lehest võisite lugeda, et kohal oli ainult 1 laps, siis seekord oli ilmselt just see sama laps teinud omasuguste hulgas tublit kihutustööd ja lapsi oli kohal lausa 6. Kõik tõsi küll järgmisel aastal kooli ei mahu (vanus ja seadus ei luba) aga õhinaga olid nad igasuguseid asju nõus kaasa tegema küll.
Koolieelikute tegevus toimub regulaarselt ja need kes veel pole jõudnud tulla, tulge kindlasti järgmine kord vaatama. Novembris toimuvad kokkusaamised 2. ja 16. kuupäeval.
Taas “Meie” tunni kolmapäev ja seekord vastutas tunni eest Eva. Oi kuidas vastutas. Enda asemele vastutama oli ta kutsunud kolm politseitöötajat. Väikestele näidati põnevat õppefilmi maanteel toimuvast ja sellest kuidas peab laps end liikluses ülal pidama ja suuremad vaatasid mida jälki teeb noore organismiga suits, alkohol jms. Näidati jubedaid pilte, kolmeliitrise purgi seest tavalist suitsetaja röga, särav-kollakas-pruune mitte-ahhoi-kopraonu-tüüpi hambaid jne. Kui see kõik vaid aitaks… Pärast lahendasime ristsõna ja külalised kinkisid meile helkureid ja kommi. Meie kinkisime magusat vastu ja läksime sõpradena laiali, et kunagi jälle kokku tulla. Loodetavasti hea asja pärast.
Ühel oktoobri varahommikul maabus Viira Kooli dessant Tapal asuvasse Kirde Kaitseringkonna keskusesse. No oli see vast püss värk. Ilm oli tol päeval ülikehv, aga ega sõda ei küsi, kui tuleb minna, siis tuleb minna. Buss viis meid Tapale ja seal olid meil vastas üks erariides naine ja üks mundris mees. Nemad tutvustasid meile mis asi on kaitsevägi ja kellest-millest see koosneb, näitasid suuri kahureid, sõjamasinaid, rõivastust ja varustust mida üks ajateenistuses viibiv noormees kandma peab. “Kolasime” kasarmutes kus näidati kui korras peavad olema sõduri riidekapid ja voodi, nägime kabelit kus erinevat usku ajateenijatel on võimalus tema endaga kahekesi olla, käisime sõdurikodus, mis erineb meie õpilaskodust selle poolest, et televiisor on suurem ja lõpuks külastasime asutust mille pärast me Tapale üldse sõitsime – sööklat. Sööb eesti sõdur rikkalikku ja vitamiiniderohket toitu sanitaarselt laitmatu puhtuseastmega ruumis, seda peab küll ütlema.
Vaatamata halvale ilmale oli õue sõdureid täis, kes harjutas rivilaule (ilmselt Laulukarusselliks), kes sooritas kehalisi katseid, kes tegi oma esimesi marsisamme ja tegevust jätkus kõigile. Hämmastavalt
sõnakuulelikud olid kõik ajateenijad, aga kuulujärgi viivad selleni ühed kindlad ussisõnad, mida ainult sõjaväelased teavad… Päev oli pikk ja tõepoolest inforohke. Teise klassi Kairi arvas lausa, et: “14. oktoober 2010 käisime kooliga Tapal. Me saime sõjaväe relvi ja riideid katsuda. Need olid rasked. Mulle meeldis kõige rohkem püss. Ma sain püssiga mängult lasta. Pärast läksime sööma. Selleks pidime paari võtma. Toit oli hea. Pärast ostis direktor kotiga komme. Seejärel sõitsime suure bussiga koju. Meil oli väga lõbus.” Vaat siis, sellist avaldust on ju rõõm lugeda (juhin lugeja tähelepanu eriti direktorit puudutavale lõigule…)
Aga kõige kõigem oli selle reisi juures fakt, et terve Tapa reisi tegi meiega kaasa TV 3. Reporter ja kaameramees olid Tapal sama kaua kui meie ja küll me siis andsime intervjuusid ja poosetasime niisama kaamera ees ja… jama on ainult selles, et tänaseni ei ole me seda lugu televiisorist näinud. Kunagi ta aga kindlasti tuleb, teen reklaami, et jälgige TV3 “seitsmeseid uudiseid” ja te näete ise, mida me Tapal tegime. Täname Tapa reisi eest Janat!
Ürituste kalendrist loen, et kohe pärast sõda käis perearst meid süstimas, aga see on täiesti normaalne, kui oled äsja eesliinilt saabunud.
Seejärel taas rahvusvaheline koolieelikutepäev ja “Meie” tund, mille ajal seekord toimus sügispidu. Üle hulga aja oli kontserdil näha meeste tantsu – lahe! Paraku muidugi igasugune tantsuhuvi kaob vanuse turjale langedes lastes ära, aga sel korral oli tants olemas ja tunneme rõõmu kaunist hetkest.
Kalendris on veel õppenõukogu, tunnistused ja vaheaeg.
Kalendriväliselt tahaks lisada, et Viira koolis töötab õpilaskodu nüüd ka nädalavahetusel. Selline trikk on mõeldud eelkõige lastele, kes sellise võimaluse avanedes saavad meile õppima-elama tulla kaugemalt kui Pärnu maakond ja neile lastele, kellel nädalavahetusel eriti kuhugi minna ei ole. Üks toimiv nädalalõpp on üle elatud, head ja vead nähtud, nüüd püüame vigadest õppida ja edasi minna. Kooli ümbruses on kõik segi kaevatud ja järgmisel nädalal peaks asi veelgi hullemaks minema, õnneks on vaheaeg. Kõik kaevetööd käivad aga ainult selle nimel, et lõpptulemus tuleks ilus ja kõigile meeltmööda.
Viira Kooli kõrvalt on oja kaldalt maha võetud kõik võsa ja kooli ümbruse pilt on praegu päris uus ja huvitav. Tahtsin veel öelda, et praegu kooli hingekirjas olevast 34 lapsest on tänaseks 20 leidnud endale mingi hobi. Kes käib majast väljas Sindis ja Toris sportimas, kes teeb koolis bändi, kes kokkab, kes tantsib, kes laulab ja kaks last õpivad veel ka metsasarve. Selle kõige üle on minul isiklikult väga hea meel. Pingutused jätkuvad, et ka ülejäänud lapsed leiaksid endale mingigi tegevuse mis nende hinge kosutaks.
Tuletan veel meelde, et teisipäeviti kell 18.30 kogunevad kooli saali east, soost ja tõekspidamistest sõltumatud inimesed ennast liigutama. Tundub, et üritus on populaarne, aga sinule ikka ühe vaba koha leiame. Tule uuri elu!
Ongi kõik, kuu oli sündmusterohke, aga huvitav. Esimene veerand on möödas ja täna võib taas öelda, et küll läks ikka kiiresti. Lehe ilmumise ajaks on ka vaheaeg läbi, seega: Tere tulemast tagasi!
