Kui Keila vallas, Kernus ja Nissis võeti ettepanek vastu kas sajaprotsendilise või suhteliselt suure toetusega, siis Saue linnalt tuli üsna õhuke jah-sõna, suhe oli 7:6. Saue linnavolikogu esimees Valdis Toomast tõdes, et pooldav tulemus tuli raskelt. „Veel päev enne volikogu oli tunne, et häälteenamust toetuseks ei ole, aga istungiks olid mõned volikoguliikmed seisukohta muutnud. Kindlasti teeme enne sügist isekeskis veel paar arutelu, et milliste positsioonide ja lähtekohtadega me läbirääkimiste laua taha istume,“ ütleb Toomast.

Kuna osapoolte otsused laekusid valdavalt juunikuu lõpus, saavad läbirääkijad ühise laua taha alles pärast puhkuste perioodi augustikuus. Osapooltel on vaja kokku leppida umbkaudne ajakava, uuringute ja analüüside vajadus ning avalikustamise ja rahva arvamuse välja selgitamisega seotud küsimused.

„Omavalitsuste ühinemisprotsessi kirjeldades on oluline märkida, et uue, ühinemise teel moodustunud omavalitsuse toimimine algab pärast ühiselt läbi viidud valimisi,“ kinnitab arendusnõunik Kadri Tillemann, kes on määratud Saue valla poolt ühinemiskõneluste projektijuhiks.

Seni on Eestis kõik ühinemised läbi viidud korraliste, iga nelja aasta tagant läbi viidavate omavalitsuste valimiste kaudu, mis toimuvad järgmine kord 2017. aastal. Tempokamalt tegutsedes saab ühinemise tarbeks korraldada ühinemispiirkonnas ka erakorralised valimised – sel viisil on kavas tegutseda näiteks kolmel Saaremaa vallal, kes tänavu varasuvel ühinemise osas kokku leppisid. Ühinevad omavalitsused peavad omalt poolt kõik tarvilikud eeltoimingud ette valmistama aga enam kui pool aastat enne valimisi – materjalid liiguvad heakskiidu saamiseks kõigepealt maavanemale, sealt siseministeeriumisse ning sealt omakorda Vabariigi valitsusse.

Tarvilike toimingutena peavad ühinevate omavalitsuste esindajad ette valmistama ühinemislepingu projekti, selle avalikustama ning leidma võimalikult tõhusa mooduse, kuidas rahva arvamus välja selgitada.