Kõigi maatükkide puhul pakuti Neeroti sõnul enampakkumisel alghinnast kõrgemat hinda; keskmiselt tõusis maaüksuste hind enampakkumise käigus 1,7 korda. Kokku peaks nende müügist riigile laekuma üle 150 000 euro.

Kõige kallimalt leidis uue omaniku 27,88-hektarine Karu-Juhani maatükk Mustivere külas, mille alghind oli 44 300 eurot ning enampakkumisel kujunenud müügihind 52 100 eurot. Suurima tõusus võrreldes alghinnaga tegi 17,20-hektarine Järve kinnistu Savikoti külas, mille hind tõusis 2,4 korda - 16 530 eurolt 40 100 euroni. Viljandi maavanem Lembit Kruuse ütles, et on üllatunud, kui suurt huvi pälvis põllumaa kinnistu, kus asub Savikoti paisjärv. "See on hea märk, et ostja on nõus selle kinnistu eest tasuma ligi kaks korda suuremat hinda, kui on selle piirkonna keskmine põllumaa hind. Tõenäoliselt aitas hinda kujundada selle maa väärtus kinnisvarana ning samuti soodne asukoht ja -kaugus linnast," kinnitas Kruuse.

Viimati nimetatud Järve kinnistul asub ka 1970. aastatel rajatud Savikoti paisjärv, mis augusti lõpul mädanenud paisulaudade purunemise tõttu ootamatult tühjaks jooksis ning paar kuud hiljem jälle veega täitus.

Viljandi maavalitsuse juristi Karin Künnapuu teatel on järve veeseis praegu taastunud, kuid et regulaator on endiselt katki, siis võib paisjärv taas veest tühjeneda. Järvega seotud probleemidest teavitatakse ka kinnistu uut omanikku.

„Kuna Järve kinnistu puhul on tegemist põllumaaga, siis jääb see uue omaniku otsustada, kas ta soovib teha vajalikud eeltööd ning paisjärve regulaatori taastada või otsustab ta selle maa hoopis põllumaana kasutusele võtta," selgitas Künnapuu.

Maavalitsusel on kavas sõlmida riigivara võõrandamise lepingud enampakkumise võitnud firmadega paari kuu jooksul alates enampakkumise tulemuste kinnitamisest.